Soolõime strateegia rakendamine

Soolõime strateegia rakendamine on pikk ja järjepidev protsess. Et see oleks efektiivne, ei saa seda teha vaid projektipõhiselt, vaid see peab muutuma igapäevase tööprotsessi loomulikuks osaks. Rootsi soolõime tugiüksus (Swedish Gender Mainstreaming Support Committee – Jämstöd) avaldas 2007. aastal soolõime juhendmaterjali, milles kirjeldas soolõime rakendamise protsessi nn redeli meetodi kaudu.

Sooloimeprotsess

  1. Põhitõdede omandamine
  2. Rakendamise tingimuste uurimine
  3. Planeerimine ja organiseerimine
  4. Tegevuste hindamine
  5. Olukorra sooline analüüs
  6. Eesmärkide ja meetmete kavandamine
  7. Meetmete rakendamine
  8. Tulemuste hindamine

1. Põhitõdede omandamine – põhiteadmiste omandamine sooteooriatest ja soolõime strateegia olemusest ning kehtivast soolise võrdõiguslikkuse poliitikast.

2. Olukorra välja selgitamine ehk soolõime strateegia rakendamise tingimuste uurimine – analüüsitakse organisatsiooni valmisolekut muutusteks ja kasu, mida organisatsioon ja selle kliendid muutustest saavad. Mis strateegia täitmist takistab? Analüüsitakse varem tehtut ja kujundatakse ühist arusaamist, kuidas planeeritud tegevuste kaudu soolist võrdõiguslikkust edendada.

Näiteks: kuidas meie asutus oma tegevustega saab kaasa aidata soolise palgalõhe vähendamisele? Kas see, mida me oma asutuses teeme, mõjutab meeste ja naiste majanduslikku olukorda?

3. Planeerimine ja organiseerimine – juhtkond võtab vastutuse soolõime strateegia rakendamise eest. See sisaldab eesmärkide seadmist ja soolõime strateegia rakendamise juhiste väljatöötamist. Kavandatakse koolitusplaane, lepitakse kokku töömeetodid ja protseduurid ning luuakse tugi- ja hindamissüsteem.

Näiteks on töötajate koolitusplaanis sätestatud, et kõikidele uutele töötajatele antakse soolise võrdõiguslikkuse baasteadmiste koolitus.

4. Tegevuste hindamine – analüüsitakse organisatsiooni tegevusi ja eesmärke. Eesmärk on leida tegevused, mis avaldavad mõju meeste ja naiste vahelisele võrdõiguslikkusele ja mis vajavad analüüsimist sugude kaupa. Kelle vajadused on fookuses? Eesmärk on parandada teadlikkust sellest, kuidas organisatsioon saaks oma tegevuste kaudu aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Mis on takistused?

Näiteks naiste osakaalu suurenemine ettevõtjate hulgas aitab kaasa soolise palgalõhe vähendamisele, aga probleemiks on vähene informatsioon asjaolude kohta, mis takistavad naistel luua oma ettevõtet.

5. Soolise võrdõiguslikkuse olukorra analüüs ehk nn olukorra sooline analüüs – analüüsitakse organisatsiooni tegevusi (eriti väljapoole suunatud tegevusi) sügavamalt. Tuntum analüüsi meetod on 4R meetod. Selle meetodi abil saadakse ülevaade organisatsiooni tegevustest ja nende finantseerimise hetkeolukorrast ning sellest, milliseid muutusi on vaja ette võtta, et naiste ja meeste erinevad vajadused oleks paremini arvesse võetud. Analüüsitakse seda, millised erinevused on meeste ja naiste esindatuses, nende käsutuses olevates ressurssides ja juurdepääsuvõimalustes ning põhjusi, mis sellise olukorra on tekitanud. Kes esindavad tegevuse sihtrühma mõistes normi?

Näiteks analüüsides noortekeskuste teenuste kasutajaid, leiti, et nende hulgas on 30% poisse ja 70% tüdrukuid.

6. Eesmärkide ja meetmete kavandamine – et muuta organisatsiooni tegevusi enam soolist võrdõiguslikkust edendavaks, kasutatakse eesmärkide ja tegevuste kavandamisel soolise analüüsi tulemusi.

Näiteks eesmärk on muuta noortekeskustes pakutavad tegevused poiste jaoks atraktiivsemaks.

7. Meetmete rakendamine – otsustada juhtkonna tasandil meetmed või tegevused ja määrata nende elluviimise eest vastutajad.

Näiteks moodustatakse töögrupp, mille ülesanne on töötada välja tegevusplaan, et suurendada poiste huvi noortekeskuste vastu.

8. Tulemuste hindamine – võimaldab hinnata edusamme meeste ja naiste võrdsuse saavutamise poole liikumisel. Millised läbiviidud tegevused mõjutasid mehi ja naisi ning milline oli nende mõju meeste ja naiste sotsiaalmajanduslikule olukorrale? Kas sooline lõhe meeste ja naiste vahel vähenes? Kuidas jagunesid kulutused meestele ja naistele? Miks just nii? Millised on järeldused ja õppetunnid? Mida saab edaspidi paremini teha? Kuidas saada sihtgrupilt tagasisidet ja mida see tagasiside peab sisaldama?

Näiteks seatakse indikaatoriks, et noortekeskuse teenuste kasutajate hulgas oleks vähemalt 40% poisse.

     

Jaga ja salvesta:

  • Facebook
  • Twitter
  • LinkedIn
  • Email
  • Print
  • Add to favorites