Näide soolisest analüüsist

Soolist aspekti arvesse võttev sotsiaalmajandusliku olukorra analüüs Rootsi ESF 20072013 regionaalse konkurentsivõime ja tööhõive programmi näitel

Programmi eesmärk on üldine tööhõive suurenemine oskuste parandamise ja parema tööjõuga varustatuse kaudu.

Olukorra analüüs koosneb kolmest osast.

  1. Rootsi tööturu peamised iseärasused
  2. Väljakutsed, millega Rootsi tööturg silmitsi seisab
  3. Rootsi tööturg vaadatuna läbi soolise võrdõiguslikkuse prisma

Kõigis osades on võimaluse korral esitatud eraldi andmed meeste ja naiste kohta ning detailsemalt on meeste ja naiste olukorda käsitletud kolmandas osas.

Lühikokkuvõte meeste ja naiste olukorra kirjeldusest

Rootsi tööturg on sooliselt segregeeritud. 80% meestest töötab erasektoris ja 20% avalikus sektoris. Naised on era- ja avaliku sektori vahel jaotunud võrdselt. Mehed on üleesindatud metallurgia- ja masinatööstuses, naised jaekaubanduses, hoolekandeasutustes, tervishoius ja hariduses. 2006. aastal oli kõigist tööga hõivatud 20–64aastastest naistest 17% ajutine tööleping. Meeste hulgas oli vastav protsent 12. Paljudes valdkondades erinevad ajutiste ja alaliste töölepingutega töötajate töötingimused päris palju.

Naiste keskmine brutopalk on meeste keskmisest brutopalgast 16% madalam (sooline palgalõhe) ja see on viimase 10 aasta jooksul püsinud suhteliselt muutumatuna.

Tööjõus osalevate naiste hulgas on ettevõtjate protsent 3 ja meeste hulgas on vastav protsent 10. Kõikides sektorites on meessoost ettevõtjate arv domineeriv. Viimase 10 aasta jooksul on naiste asutatud ettevõtete arv suurenenud 50% võrra.

2006. aasta andmete põhjal töötas osaajaga 35% kõigist tööhõives olevatest naistest ja ainult 10% meestest. Osaajaga töötajate osakaal lastega ja lasteta naiste hulgas oluliselt ei erinenud.

Ligi 60% meestest ei kasuta neile antud võimalust olla vanemapuhkusel, mistõttu fertiilses eas naistel on risk sattuda tööturul halvemasse olukorda, hoolimata sellest, kas neil on lapsi või mitte. Meeste väiksem osalus vanemapuhkuse võtmisel suurendab ka tasustamata tööde ebaühtlast jaotust perekonnas.

Rootsi tööturu hetkeolukorra kohta on koostatud ka SWOT-analüüs, milles on samuti arvesse võetud soolist perspektiivi. Teisisõnu on tööturu tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte analüüsitud ka soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärki silmas pidades. Tähelepanu tuleb pöörata esile tõstetud osale.