Hindamiskriteeriumitele tuginev soolise mõju hindamise meetod

Teine soolise mõju hindamise meetod lähtub olukorra ja suundumuste võrdlemisest ja hindamisest vastavalt järgmistele kriteeriumitele:

  • osalus,
  • ressursid,
  • normid ja väärtused,
  • õigused.

Tuginedes analüüsitavas valdkonnas kogutud andmetele meeste ja naiste olukorra kohta, hinnatakse kavandatava poliitika, programmi või meetme mõju meeste ja naiste võrdsuse saavutamisele. See hõlmab olemasoleva situatsiooni ja poliitika ning meetmete rakendamise võimalike tagajärgede võrdlemist. Seejärel uuritakse, kas otsuse tegemise protsessis esineb varjatud eelarvamusi, norme või standardeid, mis on sooliselt diskrimineerivad.

Soolise mõju hindamise peamine eesmärk on välja selgitada, kas kavandatavas poliitikas, programmis või meetmes esitatud probleemid, olukorra kirjeldus ja pakutud lahendused peegeldavad tegelikkust nii naiste kui ka meeste vaatepunktist.

Mõju meeste ja naiste esindatusele ja osalusele

Analüüsitakse, milliseid sotsiaalseid gruppe kavandatav poliitika või meede mõjutab.

  • Milline on sihtrühma sooline jaotus?
  • Kellele kavandatav programm või meede on suunatud ja kas selline sihtrühma valik on õigustatud? Näiteks, kas sihtrühma valik võib olla tahtmatult mõjutatud soolistest stereotüüpidest ja kehtivatest tavanormidest?
  • Milline on meeste ja naiste osalus otsustajate hulgas – kas see võib avaldada mõju sihtrühma või kavandatavate tegevuste valikule?

Ressursside jaotus ja ressurssidele juurdepääs

Analüüsitakse, milline on poliitika või meetme rakendamise mõju ressursside (ümber)jaotusele või sellele, kuidas mehed ja naised ressurssidele juurde pääsevad ning kuidas see meeste ja naiste sotsiaalmajanduslikku olukorda muudab.

Kas poliitika või meetme rakendamise tulemusena sooline ebavõrdsus ressursside jaotuses ja ressurssidele juurdepääsus väheneb, suureneb või säilib samas ulatuses?

Kui meetme rakendamise tulemusena ressursside jaotus või kättesaadavus sugupoolte kaupa säilib endisel kujul, ei saa kindlalt väita, et rakendataval meetmel või poliitikal puudub negatiivne mõju meeste ja naiste võrdsusele. Sellisel juhul võib olla tegemist ka nn soopimeda poliitika või meetmega, ehk traditsiooniliste stereotüüpide taastootmisega ja ajalooliselt väljakujunenud soolise ebavõrdsuse olukorra tahtmatu säilitamisega.

Ressursside all peetakse silmas mitte ainult raha, vaid ka aega, ruumi, teavet, poliitilist ja majanduslikku võimu, haridust ja koolitust, tööd ja tööalast karjääri, uut tehnoloogiat, tervishoiuteenuseid, töö- ja puhkeaega, sotsiaalteenuseid, liikumisvõimalusi jmt.

Ressursside jaotuse mõju analüüsimisel on abiks juhendis „Riigieelarve meestele ja naistele. Vajaduspõhine eelarvestamine avalikus sektoris” lk 40 ja 41 kirjeldatud sootundliku eelarveanalüüsi meetod.

Õigused, normid ja väärtused

Analüüsitakse, millised soolised stereotüübid ja tavanormid kehtivad poliitikavaldkonnas, milles soolist mõju hinnatakse.

  • Kas mehi ja naisi ning nende tööd ja rolle väärtustatakse erinevalt?
  • Kuidas see mõjutab naiste ja meeste haridus- ja karjäärivalikuid, nendevahelist tööjaotust (sh tasustamata tööd), hoiakuid ning käitumist?
  • Kas analüüsitavas valdkonnas kehtivad seadused või õigusnormid diskrimineerivad üht soogruppi otseselt või kaudselt?

Välised mõjutused

Üldine makromajanduslik olukord, demograafilised suundumused jmt, mis võivad avaldada meestele ja naistele erinevat mõju.

Meeste ja naiste vajadused

Kõigist varemkäsitletud andmetest tuleb välja selgitada meeste ja naiste erinevad vajadused analüüsitavas valdkonnas ning mõelda, kuidas neid vajadusi poliitika ja meetmete kavandamisel saab arvesse võtta. Et meeste ja naiste vajadusi välja selgitada, võib sihtgruppides läbi viia ankeetküsitlusi, kohtumisi fookusgruppidega jmt, kusjuures tuleb jälgida, et arvamuste kogumisel oleks tagatud küsitletavate sooline tasakaal.

 

Loe edasi: Mõjude hindamine sugupoolte aspektist.