Soolõime strateegia rakendussüsteemi hindamine

Soolõime tegevusi tuleb läbi viia arengukava, programmi või projekti rakendamise tsüklite lahutamatu osana – olukorra välja selgitamise, probleemide analüüsi, eesmärkide püstitamise, rakendusstrateegia ja meetmete ning tegevuste kavandamise ja valiku, seire ja juhtimise ning hindamise etappides.

Hindamisel läbitakse kõik needsamad etapid, esitades erinevates etappides erinevaid hindamisküsimusi.

Olukorra analüüsi etapp

  • Milline on sekkumisvaldkonnas meeste ja naiste olukord ja millised käitumismustrid esinevad meeste ja millised naiste puhul?
  • Kas sekkumiste kavandamisel on võetud arvesse sugudevahelisi erinevusi, erinevaid käitumismustreid?
  • Kas sekkumiste kavandamisel on võetud aluseks soopõhine statistika ja soolist aspekti arvesse võtvad uuringud?

Näiteks iseloomustab pikaajaline töötus 25–29aastaste NEET-noorte (noored, kes ei tööta, õpi ega osale ka koolitustel) puhul pigem mehi – kauem kui aasta on olnud töötud 42% meestest ja 25% naistest. Naiste seas on aga rohkem neid, kes pole kunagi töötanud ja on ilmselt kodused. Samuti tuleb arvestada, et lastehoid on enamikus kohalikes omavalitsustes tasuline, mistõttu ei pruugi noorel lapsevanemal olla võimalust seda teenust kasutada. Selle kõige tulemusena võib veelgi väheneda NEET-noorte naiste perspektiiv leida püsivat tööd. Sekkumise kavandamisel tuleks neid erinevusi arvestada.

 Eesmärkide seadmine

  • Kas on seatud eesmärgid soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks?
  • Kas need eesmärgid on töötatud välja tuginedes olukorra soolistele analüüsidele ja kas eesmärgid on piisavalt hästi läbi mõeldud ja kohased konkreetse sekkumisvaldkonna jaoks?
  • Kas on kavandatud soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamise mõju-, tulemus- ja osaluseesmärgid?
  • Kas soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid on kooskõlas käsitletava probleemi olemusega ja sekkumise ulatusega? Kas eesmärgid on realistlikud?

Näiteks soovitakse pikendada oodatavat eluiga ja eesmärgid on seatud eraldi meestele ja naistele. Need eesmärgid peavad olema seatud selliselt, et lõhe naiste ja meeste oodatavas elueas väheneks, st et meeste oodatava eluea pikenemine peab olema kiirem kui naiste oodatava eluea pikenemine. Seega peab eesmärk olema soolise lõhe vähendamine naiste ja meeste oodatavas elueas, mitte lihtsalt naiste ja meeste oodatava eluea pikendamine.

NB! lõhede vähendamisel tuleb alati juhinduda n-ö edukama sugupoole tulemustest.

 Tegevuste valik ja rakendamine

  • Kas meetmete ja tegevuste võimalikke mõjusid soolise võrdõiguslikkuse edendamisele on eelnevalt analüüsitud (soolise mõju analüüs) ja kas analüüsi tulemusi on võetud arvesse tegevuste kavandamisel?
  • Kas kavandatud tegevused aitavad kaasa soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele?
  • Kas informatsioon meetme/projekti tegevuste kohta on ühtmoodi kättesaadav mõlemale sugupoolele?
  • Kas teavitustegevuste käigus edastatav kuvand on vaba soostereotüüpidest ja traditsioonilistest soorolliootustest?
  • Kas tegevustes osalejate puhul on saavutatud sooline tasakaal (mõlemast soost osalejate protsent jääb vahemikku 40-60%)?

 Projektide valik

  • Kas toetuse andmise tingimused sisaldavad soolõime strateegia rakendamise nõuet?
  • Milliseid nõudmisi esitatakse projektidele, et neis rakendataks soolõime strateegiat?
  • Kui kohustuslikud ja spetsiifilised need nõudmised on? Milliseid tõendusmaterjale peavad taotlejad esitama?
  • Kuidas võetakse taotluste hindamisel arvesse soolõime rakendamist? Kas soolõime kasutamine on üks hindamiskriteerium?

Näiteks on toetuse taotlejatele koostatud spetsiaalsed juhised, kuidas võtta soolist aspekti arvesse projekti planeerimisel, rakendamisel ja aruandluses. Juhised on kohandatud konkreetse taotlusvooru temaatika jaoks. Juhistes näidatakse, milliste tingimuste täitmisel antakse läbivate teemadega arvestamise eest maksimumpunktid. Rakendusüksuses on inimesed, kellel on soolise võrdõiguslikkuse kompetentsus. Tehnilise kontrolli etapis võidakse paluda taotlejatel teha projekti täiendusi, et soolist aspekti paremini arvesse võtta.

 Seire ja juhtimine

  • Kas valitud indikaatorid on sobivad, et hinnata tegevuste mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele?
  • Kuidas on soolõime rakendamise nõue edastatud toetuse taotlejatele? Kas sellekohane informatsioon ja koolitused on toetuse taotlejatele kättesaadavad (nt kas taotlejatele on tutvustatud soolõime strateegia põhimõtteid ja parimaid soolõime rakendamise tavasid)?
  • Milliste takistustega on rakendusasutused ja üksused ning projektiorganisatsioonid puutunud kokku soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi poole liikumisel? Kuidas nende takistustega on toime tuldud?
  • Kas seirearuannetes on antud aru ka soolõime strateegia rakendamise kohta?
  • Kuidas kogutud informatsiooni on kasutatud? Milliseid muutusi on tehtud organisatsiooni juhtimises?

Näiteks esitatakse seirearuannetes informatsiooni soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi poole liikumisest. Kui rakendusüksus leiab aruannete alusel, et soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi saavutamine projekti lõpuks võib olla ebareaalne, siis korraldatakse projekti tiimiga kohtumine, kus arutatakse, milliseid samme on vaja ette võtta eesmärgi täitmiseks. Aruannetes kogutakse statistikat sugude kaupa jmt.

Hindamine

Hindamine on alus järgmise programmiperioodi kavandamisele.

Hindamisaruanne peab sisaldama:

  • hinnangut ja soovitusi, kuidas soolõime strateegiat arengukavade rakendamise ja struktuurivahendite kasutamise administreerimisel paremini rakendada;
  • sugude kaupa esitatud andmeid ja indikaatoreid ning võimalikke selgitusi ja põhjusi valdkonnas esineva soolise ebavõrdsuse kohta;
  • hinnangut mõju kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisele (positiivne/negatiivne, tahtlik/tahtmatu);
  • järeldusi ja soovitusi, kuidas järgmisel perioodil soolise võrdõiguslikkuse eesmärke paremini arvesse võtta.