Näide programmide ja projektide mõju hindamisest soolise võrdõiguslikkuse edendamisele

Saksamaa ESFi juures tegutsev soolise võrdõiguslikkuse üksus analüüsib igal aastal sootundliku eelarvestamise meetodi abil ESF programmide ja projektide mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele.

Selleks kasutati kuni 2012. aastani kvantitatiivset analüüsi, mille käigus hinnati, millise summaga ESF programmide/projektide eelarvest on rahastatud naistele suunatud tegevusi ja millise summaga meestele suunatud tegevusi. Sellist lähenemisviisi kasutati projektide puhul, milles oli võimalik osalejaid arvuliselt määratleda.

Tabelis on näide kahe programmi osalejatest ja neile eraldatud kulude analüüsist sugude kaupa.

ESF saksa n2ide

Alates 2012. aastast võttis Saksamaa ESF agentuur kasutusele sootundliku eelarvestamise kvalitatiivse meetodi ehk nn võrdõiguslikkuse portfelli. Selle eesmärk oli paremini hinnata programmide/projektide tegelikku mõju naiste ja meeste võrdsusele ja kaasata hindamisse ka programmid/projektid, milles ei olnud võimalik osalejaid arvuliselt välja tuua. Meetodiga klassifitseeritakse kõiki rahastatud programme/projekte tulenevalt nende eelarvemahust ja võimest soolise võrdõiguslikkuse edendamisse panustada.

Kõik programmid/projektid jagatakse järgmistesse erineva kaaluga kategooriatesse

  • 2 – otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisele suunatud (G + 2)
  • 1 – eeldatavalt positiivne mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele (G + 1)
  • 0 – ei avalda mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele – säilitab olemaoleva olukorra (G0)
  • -1 – eeldatavalt avaldab negatiivset mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele (G ­– 1)

 

Programmide kuulumist erinevatesse kategooriatesse hinnatakse järgmiselt.

Kategooria Tingimused
G + 2 Programmi eesmärgid on otseselt suunatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid on kooskõlas ELi ja riiklike soolise võrdõiguslikkuse strateegiate või tegevuskavadega. Need tingimused on selgelt väljendatud programmi eesmärkides, projektide valikukriteeriumites, teavitustegevuses ja projekti rakendusstruktuur annab lootust, et eesmärk on täidetav.
G + 1 Konkreetne panus ühte või mitmesse soolise võrdõiguslikkuse eesmärki on arusaadav, võttes arvesse programmi sihtgruppi või programmi sisu. Projektide valikukriteeriumites on sisulisi ja toimivaid nõudeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Nii programmi dokumendid kui ka projektide valikukriteeriumid ja programmi teavitustegevused toetavad soolise võrdõiguslikkuse eesmärki. Soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgi sisaldumine mõjutab projektide valikut hindamisprotsessis.
G0 Programmi ülesehitus annab kinnitust, et naised ja mehed saavad programmist kasu vastavalt nende algsele positsioonile, st sooline lõhe säilib esialgsel kujul. Programmi dokumendid kinnitavad, et soopõhised takistused on olukorra analüüsis ära märgitud. Sooline võrdõiguslikkus ja võrdsete võimaluste edendamine on programmi dokumentides eesmärkidena ära mainitud, kuid neid eesmärke ei ole arvestatud programmi rakendamisel.
G – 1 Programmi dokumentides puudub viide soolise võrdõiguslikkuse eesmärgile. Ei saa eeldada, et programmi ülesehitus ja tingimused ei püstita takistusi alaesindatud soogrupile juurdepääsuks programmi tegevustele. Teavitusmaterjalid ei käsitle teemat soolisest aspektist lähtuvalt, keel ja visuaalne informatsioon sisaldavad soolisi stereotüüpe või on soo suhtes näiliselt neutraalsed. Programmi prioriteedid ja orientatsioon säilitavad kehtivat soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul või muud laadi soolisi lõhesid või võivad neid isegi suurendada.

 

Tulenevalt iga programmi/projekti kategooria määratlusest ja programmi/projekti eelarvest arvutatakse iga programmi/projekti jaoks välja reiting, mis on seotud selle panusega soolise võrdõiguslikkuse edendamisse.

Rg= ∑ni=1 V (Pi) × r (Pi) / Vg

Rg – kõigi hinnatavate programmide/projektide hindamise üldtulemus (reiting)

i (= 1 kuni n) – konkreetse hindamisse kaasatud programmi/projekti indeks Pi

V (i) – konkreetse programmi/projekti eelarve summa

r(i) – konkreetse programmi/projekti vastav kaalutud hindamise tulemus (+2, +1, 0, -1)

Vg – vastav kaalumata osa programmi/projekti kogu eelarve mahust

Nullist suurem tulemus on positiivse ja nullist väiksem tulemus negatiivse panusega soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Mida suurem on programmi eelarve, seda suurem on mõju.

Vt lisaks näiteid tehtud hindamistest ja nende tulemustest: Näide 1: programm EXIST.  Näide 2: programm „Job initiative”.

 

Tulenevalt eelnevalt kirjeldatud kriteeriumitest on tuletatud järgmised abiküsimused, et programmide mõju hinnata.

  1. Kas konkreetsed soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid on kirjeldatud programmi dokumentides ja juhendites?
  2. Kas projektide valikukriteeriumid on vastavuses meeste ja naiste võrdõiguslikkuse eesmärgiga?
  3. Kas programmi kirjelduses on sihtgrupid eristatud sugude kaupa?
  4. Kas on rakendatud erimeetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks?
  5. Kas soolise võrdõiguslikkuse eesmärki panustamist on projektide hindamisel konkreetselt väärtustatud (nt lisapunktide andmisega)?
  6. Kas programmi/projekti tutvustavad teavitusmaterjalid sisaldavad viiteid soolisele võrdõiguslikkusele kui eesmärgile?
  7. Milliseid järeldusi on võimalik teha soolise võrdõiguslikkuse kui läbiva teema hindamise tulemuste põhjal?
  8. Nendele küsimustele otsitakse vastuseid programmi kirjeldustest ja juhendmaterjalidest, projektide hindamis- ja valikukriteeriumitest, koduleheküljelt, projekti publikatsioonidest ja intervjuudest projekti koordinaatoriga.

 

Loe edasi: Frey, R. 2013. Gender Budgeting in the Federal ESF – a qualitative analysis.