Sootundlikud indikaatorid

Selleks, et mõõta mingi perioodi jooksul ühiskonnas toimuvaid muutusi soosuhetes ning meeste ja naiste võrdsuse tasemes, tuleb valida sellised indikaatorid, mis võtavad arvesse ka soolist aspekti. Selliseid indikaatoreid nimetatakse sootundlikeks indikaatoriteks. Valdkonnaga sobivad soolise võrdõiguslikkuse indikaatorid peavad võimaldama mõõta erinevusi meeste ja naiste olukorras ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemist või naiste ja meeste võrdsuse suurenemist tulemuste ja mõjude tasandil. Lihtsalt projekti tegevustes osalevate meeste ja naiste loetlemisest selliseks hindamiseks ei piisa.

Näiteks võib naiste osalusprotsent teatud koolitus või tööhõive meetmetes olla suurem kui meestel, aga kui kursused, mida naistele pakutakse, on lühemad ja annavad madalama kvalifikatsiooni, ei pruugi projekti tegevused toetada meeste ja naiste võrdsust.

Sootundlikke indikaatoreid kasutatakse

  • poliitika kavandamise protsessi algstaadiumis olukorra hindamisel, et selgitada nende alusel välja meeste ja naiste tegelik olukord ja võimalik sooline lõhe;
  • poliitika kavandamisel kui seatakse meeste ja naiste võrdsuse saavutamise eesmärke;
  • poliitika rakendamise mõju ja tulemuste hindamisel soosuhetele ehk meeste ja naiste võrdsuse saavutamisele.

 

Sootundlikud indikaatorid võivad olla esitatud ka suhtarvuna. Näitena võib tuua soolise palgalõhe indikaatori, mis väljendab naiste keskmise brutotunnitasu suhet meeste keskmisesse brutotunnitasusse. Suhtarvud on oma olemuselt näitlikumad ning neid on lihtsam võrrelda perioodide kaupa.

Sootundlikud indikaatorid jagunevad laiemalt kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks indikaatoriteks.

Kvantitatiivne sootundlik indikaator põhineb statistilistel andmetel, mis on esitatud sugude kaupa.

Näide. Naiste osalusprotsent parlamendis; tööturult eemalejäänute arv meeste ja naiste kaupa; osalejate/teenusesaajate arv meeste ja naiste kaupa; ühistranspordi kasutus soo järgi; meeste ja naiste oodatav eluiga; majandussektoris hõivatud naisjuhtide ja kõigi majandussektoris hõivatud naistöötajate suhtarv (nn klaaslae efekt) jmt.

Kvalitatiivne sootundlik indikaator põhineb poolstruktureeritud või struktureerimata intervjuudel, fookusgruppide intervjuudel jmt ning väljendab muutusi meeste ja naiste hoiakutes, kogemustes, arvamustes jne.

Näiteks oluliselt paranenud teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest ettevõttes esimese projektiaasta lõpuks, naiste enesehinnangu paranemine peale karjäärikoolitust jmt.

Lisaks on kasutusel kombineeritud indikaatorid ehk soolise võrdõiguslikkuse indeksid, mis koondavad mitmesuguseid näitajaid, mille alusel mõõdetakse soolise võrdõiguslikkuse olukorda ühiskonnas laiemalt.

Näiteks Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi loodud soolise võrdõiguslikkuse indeks.

OECD võttis 2009. aastal soolise ebavõrdsuse mõõtmiseks kasutusele indeksi SIGI. Indeksiga ei mõõdeta soolisi lõhesid, vaid kogutakse informatsiooni diskrimineerivate tegevuste kohta (nt naistevastane vägivald jmt).

Kõikide indikaatorite puhul, mis on seotud isikute arvuga (näiteks osalejad, töötud, elanikud jmt) tuleb indikaatori baas- ja sihttasemete näitajad esitada eraldi nii meeste kui ka naiste kohta, et hinnata kavandatavate tegevuste mõju meeste ja naiste võrdsuse saavutamisele.

Lisaks peamisesse eesmärki panustamist hindavale indikaatorile, mille näitajad on esitatud eraldi meeste ja naiste kohta, võib vajaduse korral lisaks võtta kasutusele ka eraldi indikaatori, mis mõõdab soolise võrdsuse eesmärgi saavutamist konkreetses valdkonnas.