Soolise võrdõiguslikkuse kaksikstrateegia rakendamine

Et läbivaid teemasid valdkonna arengukavades ja struktuurivahendite programmides arvestada, on kaks lähenemisvõimalust.

1. Programmid või meetmed saab kavandada nii, et läbiva teema (nt sooline võrdsus) edendamine on programmi või meetme otsene eesmärk.

Näide 1. Struktuurivahendite kasutamise perioodi 2007–2013 prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu” meede 1.3.5. „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine”, mille üldeesmärk oli järgmine:

  • soolise võrdõiguslikkuse õigusnormide rakendamine vastavate juhendite, koolituste ja parimate tavade levitamise abil;
  • töötajate ja tööandjate teadlikkuse suurendamine;
  • soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia rakendamine töö- ja haridusturul;
  • sooliste stereotüüpide negatiivse mõju vähendamine.

Näide 2. Laste ja perede arengukava 2012–2020 strateegiline eesmärk nr 5 on järgmine: meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks, et soodustada kvaliteetset ja iga pereliikme vajadustele vastavat igapäevaelu, ning meede 5.1 on järgmine: naistele ja meestele võrdsemate võimaluste loomine töö-, pere- ja eraeluks.

2. Läbiva teema (nt sooline võrdsus) lõimimine programmidesse ja/või meetmetesse, kus läbiva teema edendamine ei ole meetme või programmi otsene eesmärk. Kõigi otsese eesmärgi saavutamiseks kavandatavate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel tagatakse, et need eesmärgid ja tegevused oleksid soolise võrdsuse eesmärkidega kooskõlas. Eelkirjeldatud meetod on tuntud kui soolõime strateegia.

Näide 1. Struktuurivahendite kasutamise perioodi 2014–2020 üks meede on „Tööturuteenused noorte tööpuuduse ennetamiseks ja vähendamiseks”. Programmide väljatöötamise protsessis kasutatakse soolisi analüüse ja hinnatakse soolist mõju, millega tagatakse, et tööturuteenuste kujundamise käigus võetakse arvesse nii noorte meeste kui ka noorte naiste vajadusi ja elukogemusi ning et tahtmatult ei süvendataks tööhõives juba eksisteerivat meeste ja naiste vahelist sotsiaalset ebavõrdsust. Samuti jälgitakse, et ei taastoodetaks meestele ja naistele sobivate tööde kohta käivaid traditsioonilisi stereotüüpe, vaid aidataks kaasa soolise segregatsiooni vähendamisele, soodustades karjäärivalikuid, mis ei ole traditsioonilised.

Näide 2. Kavandades kergliiklusteid, analüüsitakse teede asukoha kavandamisel ka nende kasutamise turvalisusega seonduvaid asjaolusid nii naiste kui ka meeste seisukohalt vaadatuna.

Need kaks teineteist täiendavat lähenemisviisi moodustavad soolise võrdõiguslikkuse kaksikstrateegia. Nii soolise võrdõiguslikkuse edendamise erimeetmed kui ka soolise aspekti läbiv lõimimine on mõlemad võrdselt olulised. Nii arengukavade koostamisel kui ka Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamisel tuleks paralleelselt kasutada mõlemat lähenemisviisi.