Nõuded valdkonna arengukavadele ja struktuurivahendite kasutamisele

Valdkonna arengukavad kajastavad ühe või mitme sotsiaalmajandusliku sektori või alamsektori eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke meetmeid. Nii Euroopa Liidu kui ka Eesti tasandil on kokku lepitud, et valdkondlikud strateegiad peavad peale oma otseste eesmärkide toetama teisi, ühiskonna jaoks olulisi väärtusi. Neid väärtusi nimetatakse ka läbivateks teemadeks ehk horisontaalseteks põhimõteteks. Üks horisontaalsetest põhimõtetest on naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

Rahandusministeeriumi koostatud juhendmaterjali „Läbivad teemad valdkonna arengukavas” kasutatakse selleks, et reguleerida läbivatesse teemadesse ehk horisontaalsetesse eesmärkidesse panustamist. Juhendmaterjalis käsitletakse ühe läbiva teemana võrdsete võimaluste valdkonda, mis koosneb neljast põhisuunast:

  • sooline võrdsus,
  • erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine,
  • võrdsed õigused ja võimalused puudega inimestele,
  • võrdsete võimaluste tagamine sõltumata rahvuslikust kuuluvusest.

Juhendis „Läbivad teemad valdkonna arengukavas” reguleeritakse lisaks valdkonna arengukavade koostamisele ja uuendamisele ka perioodi 2014–2020 struktuurivahendite planeerimisel, seires ja aruandluses meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamist, diskrimineerimise vältimist ja kõigile inimestele juurdepääsu tagamist ühissätete määruse artikkel 7 mõistes.

Igale teemavaldkonnale on määratud vastutav ministeerium, mille ülesanne on muuhulgas vajaduse korral juhendada arengukava koostajat meetmete kavandamisel ja indikaatorite valimisel. Lisaks on vastutava ministeeriumi ülesanne hinnata arengukava koostaja hindamisanalüüsi põhjal läbivasse teemasse panustamist (tulemusi). Vastutavad ministeeriumid annavad hiljem kooskõlastuse läbivate teemade arvestamise kohta. Võrdsete võimaluste, sh soolise võrdsuse kui läbiva teema eest vastutab Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakond.

Mõjude hindamise läbiviimist reguleerib juhendmaterjal „Mõjude hindamise metoodika”, mille kinnitas Vabariigi Valitsus 2012. aasta detsembris ja mille kohaselt tuleb arengukavade koostajatel kavade uuendamise ja uute kavade koostamise protsessis selgitada välja ka kavandatavate meetmete mõju naiste ja meeste olukorrale ühiskonnas ning sugudevahelistele suhetele.