Sooline aspekt avatud taotlusvoore reguleerivates dokumentides

Avatud taotlusvoorude läbiviimist reguleerivad dokumendid peavad olema koostatud pidades silmas soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja soolõime strateegia rakendamise kohustust.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.08.2014. aasta määrusele „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks“ peab taotluses, kui see on asjakohane, olema kirjeldatud milline mõju on projekti tulemusel võrdsete võimaluste, sh soolise võrdsuse edendamisele.

Toetuse andmise tingimuste määrusega võib seada lisanõudeid toetuse taotlusele, et tagada ühissätete määruses ettenähtud soolise võrdõiguslikkuse edendamise, soolõime ja võrdse kohtlemise nõuete täitmine.  

Soolist aspekti tuleks käsitleda toetuse andmise tingimuste määruses järgmistes punktides

  • Mõisted – kui määrus sisaldab mõistete selgitusi, tuleb eraldi selgitada ka soolise võrdõiguslikkuse ja soolõime põhimõisteid.
  • Toetus ja toetuse andmise eesmärk – üldine eesmärk peab sisaldama ka soolise võrdõiguslikkuse eesmärki.

Näiteks on avatud taotlusvooru raames toetuse andmise eesmärk toetada tööelu kvaliteedi parandamist ohutu ja tervisthoidva töökeskkonna loomise kaudu. Toetatakse riskianalüüsi tegemist, ohutegurite parameetrite mõõtmist ning töötajate tervisekontrolli suunamist. Eesmärk on tagada nii meestele kui ka naistele töökeskkond, mis on ohutu ja tervisthoidev.

See eesmärk peaks olema väljendatud ka toetuse andmise eesmärgis: „Toetuse andmise eesmärk on naiste ja meeste tööelu kvaliteedi parandamine”.

  • Toetatavad tegevused – tuleb soodustada tegevusi, mis on suunatud ebasoodsamas olukorras oleva soogrupi olukorra parandamisele.

Näiteks on naised ja mehed koondunud erinevatele ametialadele, nende töö iseloom ja töötingimused on erinevad. Statistikaameti andmetel esines 2011. aastal naistel kaks korda rohkem kutsehaigusi kui meestel ja 12% rohkem tööst põhjustatud haigusi. Esikohal olid korduvatest liigutustest, sundasenditest jmt põhjustatud haigusseisundid. See asjaolu võib viidata sellele, et tööandjad on vähem tähelepanu pööranud nn kergemateks ehk naiste töödeks peetud kutsealade töökeskkonna ohuteguritele ja nendega kaasnevatele terviseriskidele või nende mõju tervisele alahinnanud. Ohutegurid võivad olla näiteks pikaajalised sundasendid (istumine, seismine), monotoonsed liigutused. Seega tuleks pöörata rohkem tähelepanu peamiselt naiste töökohtadega seotud terviseriskidele.

Selleks, et soodustada nn naiste töödeks peetavatel kutsealadel töökeskkonna riskianalüüside ja ohutegurite hindamist, tuleks meetme määruses toetatavate tegevuste kirjeldusse lisada, et eelistatud on projektid, mis keskenduvad nende töökohtadega seotud ohutegurite parameetrite mõõtmisele, kus töötavad peamiselt naised või sellistele ohuteguritele nagu pikka aega töötamine sundasendis jmt. Riskianalüüsi tulemuste alusel töötajate tervisekontrolli suunamise korda tuleks lisada nõue, et tervisekontrollide andmeid tuleb koguda eraldi mõlema soogrupi kohta.

  • Taotlusele esitatavad nõuded – taotlusvormis esitatavad andmed peaksid olema võimaluse korral esitatud meeste ja naiste kohta eraldi.
    • Organisatsiooni kirjeldus peaks soovitatavalt sisaldama ka soolise võrdõiguslikkuse alase kompetentsuse kirjeldust.
    • Probleemi(de) ja hetkeolukorra kirjeldus, mida projektiga soovitakse lahendada, peab sisaldama soopõhist statistikat ja analüüse meeste ja naiste esindatuse ja olukorra kohta, millesse soovitakse sekkuda ja lahendusi soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ning samuti sihtgruppide esindatust sugude kaupa.

Näiteks meeste ja naiste esindatus ametialade kaupa, meeste ja naiste keskmine haiguspäevade arv, tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste statistika ettevõtte kohta jne.

    • Projekti üldeesmärk ja spetsiifilised eesmärgid peavad sisaldama ka meeste ja naiste võrdsuse edendamise ja soolise aspekti lõimimise eesmärke.

Näiteks on projekti üldeesmärk naiste ja meeste tööelu kvaliteedi parandamine ohutu ja tervisthoidva töökeskkonna kaudu. Projekti alaeesmärk on parandada töökohtadega seotud riskianalüüsi kvaliteeti, kohandades kasutatavaid mõõtevahendeid ja meetodeid nii, et nendega saaks töökeskkonda analüüsida nii nendel töökohtadel, kus töötavad peamiselt mehed, kui ka nendel kus töötavad peamiselt naised.

Ohutegurite analüüsimine ja võrdlemine peamiselt nais- või peamiselt meestöötajatega sektorites ja ametikohtadel. Näiteks kõnekeskuste töötajate töökeskkonna analüüsimine, kus on hõivatud peamiselt naised.

  • Projekti tegevuskava – tegevuskavas peavad olema eraldi välja toodud tegevused, mis on suunatud ebasoodsamas olukorras oleva soogrupi olukorra parandamisele ja/või kirjeldatud, milliseid tegevusi soolõime strateegia rakendamiseks plaanitakse teha. Näiteks võib projekti tegevustesse kaasata soolise võrdõiguslikkuse eksperte või koolitada personali soolise võrdõiguslikkuse edendamise küsimustes.

Näiteks töökohtade riskitegurite välja selgitamisel oleksid soolõime tegevused järgmised: nii põhiliselt meeste kui ka põhiliselt naiste töökohtade riskide välja selgitamine; nii mees- kui ka naistöötajate küsitlemine probleemide kohta töökeskkonnas. (NB! Riskide väljaselgitamisel tuleb alati küsitleda ka konkreetsel ametikohal vähemuses oleva sugupoole esindajaid).

  • Projekti kavandatud tulemused – kavandatavad tulemused peavad sisaldama ja võimaldama hinnata ka meeste ja naiste võrdsuse eesmärgi saavutamist. Tulemus- ja väljundindikaatorite saavutustasemed peaksid võimaluse korral olema esitatud eraldi meeste ja naiste kohta või peab olema seatud eraldi indikaator, mis mõõdab ka meeste ja naiste võrdsuse saavutamist.

Näiteks naissoost ja meessoost töötajate arv, kelle töökohtadel on töökeskkonna ohutegurite parameetreid mõõdetud.

  • Projekti mõjud läbivatele teemadele – kui projekt on suunatud inimestele, siis tuleb alati hinnata ka seda, kuidas projekti tegevused võrdsetele võimalustele mõju avaldavad, sh milline on tegevuste mõju meeste ja milline naiste igapäevaelule. Kas tegevuste kavandamisel on arvestatud nii meeste kui ka naiste vajadustega ja kas tegevused toovad samaväärset kasu nii meestele kui ka naistele.

Näiteks, kas naistele ja meestele on tagatud võrdsed võimalused töötada ohutus ja tervislikus töökeskkonnas ja kontrollida tervist, et ennetada tööga seotud haigestumist.

Soolise mõju hindamise kohta vt ka Soolise mõju hindamine.

Projekti tegevuste tulemuslikkuse ja mõjude hindamise ühe meetodina võib kasutada nn sootundliku eelarveanalüüsi meetodit. Selle meetodi puhul hinnatakse projektis osalejate kohta tehtud kulusid soo järgi. Nii eelarves kui ka lõpparuandes tuleks esitada tegevustega seotud kulud sugude kaupa.

Näiteks analüüsitakse ja võrreldakse töökoha riskianalüüside tegemise kulusid naissoost ja meessoost töötajatega hõivatud töökohtade kaupa; analüüsitakse töötajate tervisekontrolli tegemise kulusid keskmiselt ühe mees- ja ühe naistöötaja kohta jmt.

  • Projektitaotluse hindamine – taotluste hindamisel tuleb eraldi hinnata ka projekti panust läbivate teemade, sh soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamisse.

Taotluste paremusjärjestuse koostamisel tuleks võrdsete hindamistulemuste puhul lisaks kõrgema omafinantseeringu määraga taotlustele eelistada ka projekte, mille mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele on suurem.

  • Toetuse saaja kohustused – struktuurifondidest rahastatavate projektide puhul peab toetuse andmise tingimustes olema sätestatud, et toetuse saajal lasub soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja soolise aspektiga arvestamise kohustus projekti rakendamise kõikides etappides.
  • Kulude abikõlblikkus – abikõlblike kuludena tuleb võimaluse korral määratleda ka soolise võrdõiguslikkuse eksperdi teenuse kulud, soolise võrdõiguslikkuse edendamise teemaliste koolituste kulud ja soolise mõju hindamisega seotud kulud.
  • Projekti riskianalüüs peab sisaldama ka soolõime strateegia elluviimisel võimalike riskide hindamist ja nende riskide maandamise võimalusi.
  • Projekti aruandlus – aruanded peavad sisaldama sugude kaupa esitatud andmeid ja sootundlikke indikaatoreid, mis võimaldavad analüüsida projektis osalejate soolist jaotust, püstitatud soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamist ja võimaluse korral projekti kulusid sihtgrupi/osaleja kohta soo kaupa.
  • Projekti eelarve – eelarves peaksid olema eraldi välja toodud nende tegevuste kulud, mis on otseselt suunatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele.