Mida tähendab võrdne kohtlemine?

Võrdse kohtlemise põhimõte on kantud ideest, et kõik inimesed on oma õigustelt võrdsed. Õigus seaduse võrdsele kaitsele kuulub inimese põhiõiguste hulka ning see on kirjas ka Eesti Vabariigi põhiseaduses. Võrdse kohtlemise nõue on loodud selleks, et lõpetada ajalooliselt tõrjutud elanikkonnagruppide õiguste piiramine ning tagada kõigile sõltumata nende identiteedist või päritolust võrdsed õigused ja võimalused.

Põhiseaduse §12 ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Loetletud omadused või karakteristikud on diskrimineerimistunnused. Inimest kaitstakse just nende tunnuste tõttu diskrimineerimise vastu, sest nende tunnustega seoses on paljudes ühiskondades kõige enam diskrimineerimist esinenud.

Eesti seadused ja rahvusvahelised inimõiguslepped määravad põhiseadusele lisaks kindlaks tunnused või omadused, millega seoses ei tohi inimest panna ebasoodsamasse olukorda. Mõned nendest tunnustest on sellised, mida inimene muuta ei saa, nagu sugu, rahvuslik päritolu või puue. Mõned on sellised, mis võivad elu jooksul muutuda, näiteks veendumused või usutunnistus.

Põhiseadusele lisaks on kaks kõige olulisemat Eesti seadust, mis käsitlevad võrdse kohtlemise küsimust, soolise võrdõiguslikkuse seadus ning võrdse kohtlemise seadus.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus keelab kohelda inimest halvemini seetõttu, et ta on naine või mees. Samuti keelab see seadus panna inimest ebasoodsamasse olukorda seoses tema lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste ning ajateenistuse kohustusega.

Võrdse kohtemise seadus kaitseb inimest ebavõrdse kohtlemise eest, mis on tingitud  tema rahvusestnahavärvusest, vanusest, puudest, seksuaalsest sättumusest, usutunnistusest või veendumustest.

Seaduste kaitse erinevate tunnuste puhul on erinev. Kui inimese sooga seonduvalt on diskrimineerimine keelatud kõigis eluvaldkondades, siis näiteks puudega seoses kaitseb võrdse kohtlemise seadus inimest ebavõrdse kohtlemise eest vaid töövaldkonnas ja kutseõppes.

Niisiis on oluline mõista, et võrdset kohtlemist puudutavad seadused ei kaitse inimest igasuguse elus ettetuleva ebavõrdsuse ja ebaõigluse eest.

Millised seadused kaitsevad ebavõrdse kohtlemise eest?
 Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine
Näiteid ebavõrdse kohtlemise kohta
Võrdse kohtlemise edendamine
Kelle poole abi saamiseks pöörduda?

     

Jaga ja salvesta:

  • Facebook
  • Twitter
  • LinkedIn
  • Email
  • Print
  • Add to favorites