Solvav keelekasutus ja vihakõne

Keel ja sõnade tähendused ei ole kunagi neutraalsed, vaid sõltuvad kontekstist, milles neid kasutatakse ning  sõnaga kaasas käivast ajaloolisest taustast. Eestis on palju vaieldud sõna „neeger“ kasutamise sobilikkuse üle.  Sõna pooldajate väitel on see sõna eesti keeles neutraalne ega halvusta kedagi. Oluline on aga küsida, kuidas suhtuvad selle sõna kasutamisse mustanahalised inimesed ise. Kui suurem osa neist peab seda sõna enda jaoks solvavaks, siis tuleks seda sõna vältida.  Eriliselt tähelepanelik peaks olema selles küsimuses meedia, kelle võimuses on mõjutada laiemat keelekasutust ning kes saab olla eeskujuks. Meedia räägib inimestest ja nende tegudest – enamasti ei ole seejuures inimese nahavärvuse äramärkimine sugugi oluline.

Vaenulik suhtumine teisest nahavärvusest ja teistsuguse kultuuritaustaga inimestesse võib väljenduda aga ka avalikus vihakõnes, mis halvustab inimesi nende etnilise päritolu ja nahavärvuse tõttu, kutsudes üles vihkamisele või vaenulikele tegudele. Eestis on probleemiks netikommentaariumides esinev vihakõne, mis jääb sageli vastuseta.

Justiitsministeeriumil on koostamisel vaenu õhutamise vastane eelnõu, mis puudutab ka vihakõnet.