Nahavärvus

Inimestel ei tohi teha vahet nende nahavärvuse ega etnilise päritolu järgi. Rassi asemel on sobivam rääkida nahavärvusest, sest tänapäevase arusaama järgi on olemas vaid üks rass – inimrass. Peamiselt 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärinevad  teooriaid erinevatest rassidest ja nende geneetilistest erinevusest ei peeta nüüdisajal enam teaduslikult põhjendatuks. Seepärast on rassilise diskrimineerimise asemel õigem rääkida nahavärvuse tõttu diskrimineerimisest.
Nahavärvuse tõttu diskrimineerimine võib olla põhjustatud eelarvamustest teistsuguse nahavärvusega inimeste kohta, teadlikust või ka teadvustamata rassismist. Rassism põhineb mõtteviisil, mis peab mõnda inimgruppi teistest ülemaks. Ajalooliselt on see seotud kolooniaalvõimu ja orjandusega, õigustades olukorda, kus osal inimestest on ühiskonnas olnud rohkem ja teistel vähem õigusi. Tänapäevane rassism saab tuge hirmust teistsuguste ees, mis tingib vaenulikku suhtumist teisest riigist või teistsuguse kultuuritaustaga inimestesse. Hoiakud, mille järgi mõned inimesed on vähem väärtuslikud seetõttu, et nende nahavärv on teistsugune, võivad tõsisematel juhtudel viia vihakõne ning isegi vihakuritegudeni. Eesti seaduste järgi ei ole kellelgi õigust väljendada end solvavalt või kutsuda üles vihkamisele, rassismile ja inimeste sildistamisele nende etnilise päritolu või nahavärvuse tõttu.

Millised seadused kaitsevad nahavärvuse tõttu diskrimineerimise eest?
Näiteid ebavõrdse kohtlemise kohta
Nahavärvuse tõttu ahistamine
Solvav keelekasutus ja vihakõne
Rassismi vastu võitlemine spordis
Kelle poole pöörduda?

     

Jaga ja salvesta:

  • Facebook
  • Twitter
  • LinkedIn
  • Email
  • Print
  • Add to favorites