Voliniku töö

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon on loodud, et aidata inimestel kaitsta oma õigusi ja hoida ära mis tahes diskrimineerimist. Volinik seisab selle eest, et naistel ja meestel oleksid kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused ja võimalused. Samuti seisab volinik selle eest hea, et erinevate vähemusgruppide esindajaid ei koheldaks ebavõrdselt.

Voliniku ülesanne on juhtida ka tähelepanu ühiskonnas esinevale ebavõrdsusele ning selle põhjustele. Näiteks selgitab volinik, mida näitab sooline palgalõhe või puuetega inimeste madal tööhõive määr ning kas tegemist on nähtustega, millega valitsus või riigiasutused peaksid tegelema. Selleks on volinikul õigus teha ettepanekuid valitsusele või anda soovitusi õigusaktide muutmiseks. Seega on võrdõigusvolinik ekspert, kes annab nõu, kuidas muuta ühiskonda õiglasemaks, tasandada ebavõrdsust ning tagada olukord, kus iga inimene saab arendada oma võimeid ja anda oma panuse ühisellu. Nende eesmärkide saavutamiseks teeb volinik selgitustööd inimeste hoiakute muutmiseks, võimalike eelarvamuste ja iganenud stereotüüpide kummutamiseks.

Võrdõigusvolinik on sõltumatu ja erapooletu ametiisik. Ta on asjatundja, kes jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist. Volinik teostab järelevalvet nii avalikus kui ka erasektoris.

Võrdõigusvoliniku poole võib pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud tema soo, rahvuse, rassi või nahavärvuse, usundi, veendumuste, vanuse, puude  või seksuaalse sättumuse tõttu. Voliniku kantseleist saab abi ka siis, kui inimest on koheldud ebasoodsalt seoses tema lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste tõttu või selle tõttu, et ta kuulub ametiühingusse.  Võrdõigusvolinik nõustab ja abistab inimesi, kes kahtlustavad, et neid on diskrimineeritud. Muu hulgas aitab volinik  kohtusse või töövaidluskomisjoni avalduse või hagi koostamisel. Volinik võib alustada diskrimineerimiskahtluse korral uurimist, mille tulemusel valmib õiguslik hinnang ehk voliniku arvamus. Uurimist võib volinik alustada ka omal initsiatiivil ehk selleks ei ole vaja kaebust.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku nimetab ametisse sotsiaalminister viieks aastaks. Võrdõigusvolinik esitab kord aastas Riigikogu põhiseaduskomisjonile oma  tegevuse ülevaate.

Volinikku toetab tema töös kantselei. Voliniku tegevust rahastatakse riigieelarvest.

     

Jaga ja salvesta:

  • Facebook
  • Twitter
  • LinkedIn
  • Email
  • Print
  • Add to favorites