Tööelu

Tööelu on valdkond, millega puutub igapäevaselt kokku suur osa elanikkonnast ning seal tuleb  ka diskrimineerimist sagedamini ette.  Soolise võrdõiguslikkuse seaduses on esitatud loetelu olukordadest, mil tööandja käitumist loetakse diskrimineerivaks. Samuti paneb seadus tööandjatele kohustuse organisatsioonis soolist võrdõiguslikkust edendada.

Seadus keelab selgesõnaliselt nii otsese kui kaudse diskrimineerimise. Keelatud on ka diskrimineerimist põhjustavate korralduste andmine.

Diskrimineerivad juhtumid tööelus
Värbamine, töökuulutus, töövestlus

Diskrimineerivad juhtumid tööelus

Tööelus loetakse diskrimineerivateks juhtumeid, kui tööandja:

  • valib tööle või ametikohale
  • võtab tööle või tööpraktikale
  • edutab
  • valib väljaõppele või ülesande täitmiseks või
  • saadab koolitusele

ühest soost isiku, jättes kõrvale kõrgema kvalifikatsiooniga vastassoost isiku, välja arvatud juhul, kui tema tegevusel on kaalukad põhjused.

Kui töötaja kahtlustab, et tööandja on teda diskrimineerinud  ning soovib tööandjalt kirjalikult selle kohta selgitust, on tööandja kohustatud talle selle kirjalikult andma  taotluse esitamisest kümne tööpäeva jooksul.

Seletuses peab tööandja oma valiku põhjendamiseks esitama väljavalitud inimese kohta järgmised andmed:

  • tööstaaž
  • haridus
  • töökogemus ja muud tööks vajalikud oskused
  • muud selgeid eeliseid andvad oskused või põhjendused.

Värbamine, töökuulutus, töövestlus

Värbamisel tuleb silmas pidada, et reeglina keelab seadus töö- ja koolituspakkumised, mis on suunatud üksnes ühest soost isikutele. Tööpakkumise avaldamine peab olema ajendatud soovist leida sobivaim töötaja. Pakkumises kirjeldatud nõudmised või eeldused töölesoovijale peavad tulenema tööülesannete sisust, mitte soovist värvata teatud tunnustele vastavat inimest (nt teatud vanuses meest või teatud rahvusest naist).

Sellest keelust võib erandi teha ainult siis, kui sugu on kutsetegevuse olemuse tõttu oluline ja määrav nõue. Teiseks lubatud erandiks on olukord, kus rakendatakse ajutisi erimeetmeid, kuid see peab olema osa laiema(te)st soolise võrdõiguslikkuse edendamise meetme(te)st.

Tööandja ning ka tööturuteenuse osutaja ei tohi tööle soovijalt nõuda andmeid raseduse, sünnitamise, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise ja muude soolise kuuluvusega seotud asjaolude kohta. Ka töövestlusel ei tohi  küsida küsimusi inimese eraelu kohta. Näiteks ei ole lubatud küsida seda, mis on kandideerija perekonnaseis, kas tööle soovijal on lapsed või kas ta planeerib lapsi saada.  Samuti ei ole põhjendatud koos CV-ga foto küsimine, välja arvatud näiteks modellitöös.

Töötaja tööle võtmisel ei või tööandja kehtestada tingimusi, mis seavad ühest soost isikud teisest soost isikutega võrreldes ebasoodsamasse olukorda. See keeld viitab kaudse diskrimineerimise juhtumitele. Näiteks ei või värbamise eeltingimuseks seada ebaproportsionaalseid pikkuse või füüsilise jõu, samuti katkematu töötamise, hoolduskohustuse puudumise või teisi taolisi nõudeid.