Ettevõtlus

EL_struktuuri-_ja_investeerimisfondid_horisontaalneNäiteid naiste ja meeste üldistest erinevustest ettevõtlusega tegelemisel:

  • Eesti ja Euroopa Liidu uuringud toovad välja, et naistel on meestega võrreldes rohkem probleeme ettevõtluses püsimisega, muu hulgas töö ja pereelu ühildamise keerukuse tõttu.
  • Naised asutavad oma ettevõtte meestega võrreldes keskmiselt vanematena (sageli vanuses 35–45 a); nende ettevõtted on ka keskmisest väiksemad ning suurelt osalt teenindus- ja kaubandusettevõtted.
  • Naiste loodud ettevõtete keskmine tootlikkus, kasum ja töötajate arv on oluliselt madalam võrreldes meestele kuuluvate ettevõtetega.
  • Naiste loodud ettevõtted on väiksemad ja väiksema kasumiga ning seetõttu on neil ka töötajate arvu suurendamise võimalused piiratud. Uuringud näitavad, et väiksem kapital on kõige olulisem faktor, mis määrab ära naiste omanduses olevate ettevõtete madalama tootlikkuse.

Loe lisaks teemalehte “Naised ja ettevõtlus”.

 

Üldised soovitused:
  1. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava ettevõtluse arendamisel oleks soovitav analüüsida ja arvestada naiste ja meeste olukorda, nende mõneti erinevaid kogemusi, eeldusi ja vajadusi nii ettevõtlusesse sisenemisel kui ka seal püsimisel. Hetkel seda teadlikult ja süsteemselt veel ei tehta.

http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:hbPrwisPkf0J:www.riigikogu.ee/v/failide_arhiiv/223.tel_2014_09_Naiste_Kaasamine_Ettev%25C3%25B5tlusse.docx+&cd=4&hl=en&ct=clnk&gl=ee&client=safari

  • Loe lisaks mõttekoja Praxis kodulehelt “Naisettevõtluse olukord Euroopas”:

http://www.praxis.ee/tood/naisettevotjatele-suunatud-e-keskkonna-loomise-eeluuring/

  1. Soovitame koolitada ettevõtluskonsultante naiste seas ettevõtluse edendamise olulisuse ja ettevõtlusega tegelevate naiste erinevate vajaduste osas.

Rahvusvahelised uuringud on andnud piisavalt tõendusmaterjale selle kohta, et soolise võrdõiguslikkuse ning majanduskasvu vahel on positiivne seos. Sealhulgas rõhutab Euroopa Liidu ettevõtluspoliitika, et naiste potentsiaali tuleks kasutada laialdasemalt ja tõhusamalt. Vastasel juhul pole majanduskasv jätkusuutlik, ning seda eriti vananeva ühiskonna tingimustes.

Soovitust toetab ka Heaolu arengukavas kirjapandu: naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse võrdsustamiseks toetatakse ka naiste suuremat aktiivsust ettevõtlusega tegelemisel. Selleks suurendatakse muu hulgas maakondlike arenduskeskuste nõustajate võimekust pakkuda naissoost (algajatele)  ettevõtjatele nende spetsiifilistele vajadustele vastavat nõu ning toetatakse naissoost ettevõtjate mentorlus- ja koostöövõimalusi.

  • Loe pikemalt: Heaolu arengukava 2016-2023

https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023

  1. Soovitame ettevõtlusega seotud andmeid koguda ja analüüsida ka sugude lõikes. Nii saavad maakonna ettevõtjad ettevõtlusega seonduvaid probleeme ja vajadusi kaardistada sugude lõikes ja neile probleemidele sihipärasemalt lahendusi otsida. Selgunud kitsaskohtadest lähtuvalt võiks toimuda ettevõtjatele suunatud edasiste tegevuste planeerimine ning senisest konstruktiivsema tegevusplaani ja tugiprogrammide koostamine.
  1. Ettevõtete jätkusuutlikkuse teemadega tegelemisel ja tugevdamisel soovitame erilist tähelepanu pöörata naiste mõneti erinevatele vajadustele ja eeldustele ettevõtjatena.

 

Head praktikad

Näited erinevate riikide tegevuste kohta on võetud suures osas European Network to Promote Women’s Entrepreneurship (WES) tegevusraportitist.

 

Belgia

82% Belgia tööealistest naistest on töösuhtes. 18% neist on litsenseeritud spetsialistid (arstid, advokaadid, arhitektid), tööandjad, füüsilisest isikust ettevõtjad või füüsilisest ettevõtjast abikaasa assistendid / abilised (Belgias saab end sel juhul assistendi /abilisena ka arvele võtta). Kokku on Belgias 22% tööealisest rahvastikust füüsilisest isikust ettevõtjad. 1/3 neist on naised (2012 aastal oli mehi 653 000 ja naisi 335 000). Belgias on vähe mehi, kes registreerivad end oma abikaasa assistendi / abilisena. Enamasti on need naised. Brüsselis on näiteks füüsilisest isikust ettevõtjatest meestest 27% tööandjad (naiste puhul 16%), vaid 1% on füüsilisest isikust ettevõtja assistendid (naiste puhul 8%). Suurem osa ettevõtlusega tegelevatest naistest tegutsevad teenindussektoris, vähem tööstuses ja põllumajanduses.

Ettevõtjatest naiste haridustase on kõrgem kui meestel – 64% on kõrgharidus, võrreldes 53% meestest. Kusjuures 25% meestest on tehniline haridus, võrreldes 12% naistest. Rohkem mehi on läbinud juhtimiskoolitusi ja kursuseid.[1]

Selleks, et paremini mõista, millised on soolised erinevused ettevõtluses, käivitati Belgias juba 2005 aastal mitu projekti, mis analüüsisid kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid andmeid soo lõikes. Üheks suureks ettevõtmiseks oli projekt “DIANE” (2004-2005 ja DIANE II, 2005-2006), mis nägi ette suurejoonelise uurimus- ja analüüsitöö naiste ettevõtluse olukorra ja selle potentsiaali kohta. Projektil oli kaks põhilist eesmärki: Saada aru, miks on endiselt vähe naisi, kes tegelevad ettevõtlusega, ja teiseks, koguda ja analüüsida nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid, mis võimaldaksid poliitikakujundajatel luua sobivad strateegiad selleks, et paremini toetada naisi nende ettevõtete asutamisel ja kasvul.

“DIANE” projekti koordineerisid erasektori sotsiaalpartnerid. Selle tulemusel arendati välja sootundlik lähenemine ettevõtluse struktuuridele ja tegevused, millega parandada naiste võimalusi nendes struktuurides. Projekti viidi läbi Belgia föderaalsel tasandil ja sellest sai nurgakivi ettevõtluse edendamiseks naiste seas. Flandria, näiteks, tagas analüüsi tulemustele tuginedes ettevõtlusega alustavatele ja tegelevatele naistele paremad võrgustumise võimalused. Oli ka teisi tegevusi, mis DIANE-st välja kasvasid – näiteks stereotüüpsete arusaamade kaotamisega tegelevad initsiatiivid ja naissoost ettevõtjast positiivse kuvandi loomine, meedia ja sidusrühmade koolitamised, naistest ettevõtjate nõustamine ja koolitamine, pere- ja tööelu ühitamine jms.

Loe lisaks: http://ec.europa.eu/employment_social/ECDB/equal/jsp/dpComplete_118.htm (kuna projektist on möödas mitu aastat, siis pole veebis kogu info enam kättesaadav).

 

Eesti

Kuna naiste seas on suuremas osas levinud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, millele on kasvuks raskem leida finatseerimisvõimalusi, töötas ETNA (Ettevõtlikud Naised Eestimaal) välja mikrokrediidi finantsmehhanism. Mehhanismi rakendati projektipõhiselt vahemikus 2012-2014.

Projekti eesmärgiks oli pakkuda tugipaketti naistele, kes soovivad alustada oma ettevõtlusega või laiendada olemasolevat ettevõtet, arendada ettevõtlikku mõtlemist ja keskenduda uue ettevõtte edukusele. Samuti oli eesmärgiks toetada ettevõtete loomist läbi mikrokrediidi programmi, julgustada ja veenda naisi looma endale töökohti ja alustama ettevõtlusega ning muuta naiste ettevõtlus efektiivsemaks ja nähtavamaks, samuti tuua esile ettevõtlusega tegelevaid edukaid naisi.

Tugipakett koosnes mentorlusest, ettevõtluskoolitustest ja ettevõtluslaenu võimalustest naistele. Projektis osalevatele naistele pakuti võimalust osaleda mentorgrupis, ettevõtluses kogenud ja koolitatud mentorite käe all, saada osa ettevõtluskoolitusest ja kui on selge ettevõtluse idee, siis saada ka soodsa intressiga väikest laenu ettevõtte tegevuste rahastamiseks. Laenusaamine toimus laenugruppide programmi põhimõttel – laen anti grupile ja grupp otsustas, kui palju ja kellele grupis laenu anda. Programm toimis usalduse ja vastastikuse käenduse põhimõttel ja eeldas grupiliikmete omavahelist toetamist ja koostööd.

Ka praegu veel toimivad ETNA Mikrokrediidi toetusmeetmed, kaasates oma tegevustesse 13 laenugruppi üle Eesti.

Projekti toetas Avatud Eesti Fond.

Loe lisaks: http://www.fem.ee/index.php?id=103616

 

Noored ettevõtlikud naised töökohtade loojaks. Tamsalu omavalitsus Eestis otsustas asuda võitlema tööpuudusega noorte emade hulgas. Naiste üldine tööhõive Eesti maapiirkondades on ainult 33 % – tugevalt alla riiklike sihtarvude.

Omavalitsus käivitas ESFi toel projekti „Noored ettevõtlikud naised töökohtade loojaks“. Koostöös partneri Ettevõtlikud Naised MTÜga käivitati koolituskursused, et luua piirkonnas naistele ettevõtluseks sobivam keskkond. Kokku said 60 inimest koolitust sellistel teemadel nagu IT-oskused, ettevõtlus ja raamatupidamine.

Projekt aitas kasvatada uusi ettevõtteid ning ideed ettevõtlusest kui eluviisist. Projekti tulemusel loodi näiteks uus ettevõte, mis valmistab puidust kelke, kuid ka ehte ja käsitööettevõtted. Mõned naised naasid kõrghariduse juurde, et saada tulevikuks vajalikke oskusi. Olulist rolli mängis ka juba tegutsevate kohalike ärinaiste poolne mentorlus.

Projekti rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Loe lisaks: http://ec.europa.eu/esf/main.jsp?catId=46&langId=et&projectId=271

 

Island

2012. aastal tööhõive naiste seas 74% ja töötus oli 3,8%. Ettevõtluse kohta statistika kogumisel ei kuvata andmeid soo lõikes, see on ka üheks põhjuseks, miks ettevõtluse edendamine naiste seas ei ole jõudnud veel poliitikamaatikul suuremat kõlapinda saavutada. Andmeid kogutakse füüsilisest isikust ettevõtjate kohta, mille järgi oli füüsilisest isikust ettevõtjaid Islandil 2012. aastal kokku mehi 16% ja naisi 9%.[2] Kuigi Islandil puudub ühtne strateegia naiste seas ettevõtluse edendamiseks, on siiski erinevaid häid projekt ja programme, mida tasub Islandi puhul naiste seas ettevõtluse edendamise juured välja tuua. 

“Impra ettevõtjate ja VKEde teeninduskeskus (inglise keeles „Service Centre for Entrepreneurs and SMEs” nõustab naisi nende äriideede ja plaanide elluviimisel.

  • „Täielik heakskiit I“ (islandi keeles „Brautargengi I”) on seminar, mis kestab 15 nädalat ja tegeleb ettevõtete asutamise ja juhtimisega. Seminar edendab võrdsust naiste ja meeste juhitud ettevõtete vahel ja julgustab naisi oma ettevõtteid alustama.
  • „Täielik heakskiit II“ on jätkuseminar, mis pakub nõustamist naistele, kes tahavad veelgi enam süvendada oma teadmisi ärijuhtimises.
  • Äriideede väljatöötamisel pakutakse tasuta nõustamist.
  • Naised, kes plaanivad oma äri laiendada ja tooteid välismaale eksportima hakata, pakutakse nõustamist projektis „Naised ekspordis“.
  • Samuti on projekte, mis tegelevad naistele ärijuhtimises vajaminevate läbirääkimiste metoodikate koolitamisega.

Loe lisaks: http://nmi.is/studningur

 

Regionaalarengu, Käsitöö ja Disaini Instituut, Islandi Disainikeskus, Islandi Kunsti- ja Innovatsiooniakadeemia jagavad naistele, kes tahavad islandi käsitöö ja disaini toodangut välismaale eksportida 50% ekspordi ettevalmistuseks minevatest kuludest. Stipendium on üks osa Regionaalarengu plaanist toetada naisi ettevõtluses. Tooted peavad kas või osaliselt olema toodetud Islandil.

Regionaalarengu Instituut (islandi keeles Byggðastofnun) pakub nõustamist, koolitusi ja mentorlust. Spetsialistid pakuvad nasitele nõustamist, kust leida stipendiume, kuidas taotleda laenu, milliseid kohandusi teha oma tegevuses ja kust leida veel tuge. Lisaks sellele, saavad ettevõtlusega tegelevad naise vajadused nõu töölepingu nõustajatelt selle kohta, kuidas oma äri paremini korraldada ja juhtida.

Loe lisaks: http://byggdastofnun.is/

 

The Bifrösti Ülikool pakub ettevõtlusega tegelevatele naistele ärijuhtimise veebikursuseid „Naiste jõud“ ja „Naiste jõud II“ (islandi keeles “Máttur kvenna” ja “Máttur kvenna II“) , mis kestavad 11 kuud. Samuti korraldab Bifrosti Ülikool konverentsi „Jõud naistele“ (islandi keeles “Völd til kvenna”), millest on kujunenud väga edukas platvorm ettevõtlusega tegelevate naiste võrgustike suhtlemises ja võrdsete võimaluste edendamise teemal.

Loe lisaks: http://bifrost.is

 

Naiste garantiifond (Islandi keeles “Lánatryggingasjóður kvenna”) pakub pangalaenu garandiit naistele, 50% laenu uluatuses. Tingimuseks on, et laen peab minema turunduse, teaduse ja tootearendusele. Samuti peab ettevõtte juht või omanik olema naine. Samtui on heks tingumuseks, et garantiifondile tehakse ülevaade ettevõtte tegemistest. Fond pakub samal ajal nõustamist.

Loe lisaks: http://www.vinnumalastofnun.is

Islandi Sotsiaalministeerium jagab naistel „Naiste fondi“ (islandi keeles „Kvennasjóður”) kaudu eristipendiume. Stipendium ulatub 50%-ni äriplaani täideviimise kuludest.

Loe lisaks: http://atvinnumalkvenna.is/

 

Poola

Poola on üks EL riike, kus on kõige kõrgem ettevõtlusega tegelevate naiste osakaal – 1/3 ettevõtjatest on naised. Paljud naiste poolt juhitud ettevõtted asutati juba üheksakümnendatel aastatel, kui pärast sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemist suleti paljud suured riiklikud ettevõtted. Inimestel võtsid ohjad oma kätte ja asutasid oma ettevõtteid. See trend on püsinud tänaseni[3].

Naiste seas ettevõtluse edendamiseks lootus Poola juba 2009. aastal Naisettevõtluse saadikute Euroopa võrgustikuga (WENS). Võrgustik pakub eeskujusid, tõstab teadlikkust ja edendab ettevõtlikkust kui karjäärivõimalust. Võrgustiku saadikud jagavad oma kogemusi ja innustavad niiviisi teisi naisi ettevõtlusega tegelema[4].

Projekt „Initsiatiiv on naine. ABC Enterprise“ (inglise keeles The Initiative is a Woman. ABC Enterprise) eesmärk oli aidata naistel saavutada oma potentsiaal ettevõtluses. Selle ettevõtluse projekti algatajaks oli sihtasutus Marie Curie-Skłodowska Ülikool, kelle eesmärgiks oli võimaldada sihikindlatel naistel täide viia oma äriplaanid. Projekti käigus toimusid töötoad, isiklikud nõustamised ning jagati ka stipendiume. 323 naisest, kes projektist osa võtsid, alustasid 242 oma äri. Iga edukas äriplaan sai ettevõtte alustamiseks 3000 eurot.

Projekt kestis vahemikus 2011-2012 ja seda rahastati ESF vahenditest.

Loe lisaks: http://ec.europa.eu/esf/main.jsp?catId=46&langId=et&projectId=326

 

Rootsi

Üle 30% uutest ettevõtetest Rootsis asutatakse naiste poolt. Üle 7% ettevõtetest asutatakse meeste ja naiste vahelises koostöös. Aastatel 2009-2010 kasvas naiste start-up ettevõtete asutamise arv 8% ja naiste ja meeste koostöös asutatud ettevõtete arv 37%. Naised juhivad umbes 29% Rootsi väikeettevõtetest. Üldiselt on ettevõtlusega tegelevad naised kõrgemalt haritud kui mehed – 46% neist on kõrgharidus, meestel 33%. Suurem osa naisi tegevad ettevõtlusega teenindussektoris, sh meditsiini- ja tervishoiusektoris. Mehed on tegevad tootmis-, ehitus-, transpordi- ja kommunikatsioonisektoris.3

Rootsis on viimastel aastatel palju uussisserändajaid rahvastikule lisandunud. „Mikrofinantseerimise Instituut“ projekti eesmärgiks oli parandada hiljuti sisserännanud naiste võimalusi teostada oma äriideid, võimaldades neile ligipääsu finantseerimisvõimalustele. Projekti teostati 2008. aastal neljas Rootsi maakonnas. Projekti tulemusel loodi üle 80 uue ettevõtte ja Mikrofinantseerimise Instituut, mis pakub ettevõtlusega tegelevatele naistele või füüsilisest isikust ettevõtjatele nõustamise võimalust oma äride alustamisel ja kasvatamisel. Projekti käigus loodi võlafond, mille kogumahuks oli 480 000 eurot.

Projekti rahastati osaliselt ERDF vahenditest.

Vaata lisaks videot: https://www.youtube.com/watch?v=nB8b-qdNXxU

 

Saksamaa

Viimastel aastatel on naiste osakaal ettevõtluses aina kasvanud. 2011. aastal olid üle 4 405 000 inimese tegevad ettevõtluses, 1 395 000 (31.7%) neist olid naised. Füüsilisest isikust ettevõtjate seas on naisi endiselt poole vähem kui mehi (7,5%).

The KfW start-up monitori järgi on igal aastal start-up ettevõtete asutajatest või vabakutselistest umbes 40% naised.[5]

Naiste seas ettevõtluse edendamiseks ja naiste start-up ettevõtete toetamiseks loodi Saksamaal, Stuttgartis 2003. aastal Naiste Start-up Tegevuse ja Teenuste Riiklik Agentuur ehk bga (saksa keeles “bundesweite gründerinnenagentur”).

Agentuur kogub teemakohast teavet naiste ettevõtluse kohta, avaldab uurimusi ja arendab teenuseid, mis toetavad naiste ettevõtteid. Agentuuri eesmärgiks on suurendada ettevõtlusega tegelevate naiste arvu riigis, luues keskkond, mis on avatud muutustele ja võimalustele ning soosiv naiste ettevõtluse igakülgseks toetamiseks.

Bga on naiste jaoks platvormiks igal ettevõtluse tasandil ja igas sektoris. Oma igapäevases töös jagab bga infot erinevate ettevõtlusega seotud ürituste kohta – seminarid, koolitused, töötoad, messid, mitteametlikud kokkutulekud, mis on mõeldud just naiste start-up ettevõtetele ja valdkonnas tegutsevatele ekspertidele. Bga on loonud täiendavad võimalused naistele saada nõustamist 460 nõuandekeskuses üle Saksamaa, kus naiste vajadustele on välja koolitatud ettevõtluseksperte erinevatest valdkondadest ja sektoristest. Samuti jagab bga praktilist infot mikrolaenude, äri planeerimise ja alustamise ning kasvatamise kohta.

Bga-d rahastavad Saksa Föderaalne Haridus- ja Teadusministeerium, Perekonna-, Vanemaealiste, Naiste- ja Noorsooministeerium ning Majandus- ja Tehnoloogiaministeerium.

Loe lisaks: http://www.existenzgruenderinnen.de/DE/Home/home_node.html

 

Vajadusest analüüsida naiste vähest esindatust teaduses ja ettevõtete juhtivatel positsioonidel, korraldati 2009. aastal uurimusprogramm “Naised tipus” (saksa keeles “Frauen an die Spitze”).

Uurimusprogramm hõlmas 70 uurimus- ja arenguprogrammi. Tegevuse lõpparuandes nähti ette konkreetsed tegevused järgnevateks aastateks naiste seas ettevõtluse edendamiseks. Programmi tulemusena arendati välja konkreetne tegevusprogramm.

Loe lisaks: https://www.bmbf.de/pub/Frauen_an_die_Spitze.pdf

 

Naistele erinevaid karjäärivõimaluste tutvustamiseks nii avalikus kui ka erasektoris (sh ettevõtjluses) on Perekonna, Eakate, Naiste ja Noorsoo Ministeerium (BMFSFJ) alates 2010. aastast vedanud mitmeastmelist kava „Naised juhtivatel ametikohtadel“ (saksa keeles “Frauen in Führungspositionen”). Programmi vältel korraldati näiteks kampaania „Minu tulevik: ülemus käsitöösektoris“, mille eesmärgiks oli näidata naistele, et ka käsitöösektoris saab edukat ettevõtet juhtida ning et ka naised saavad sellega suurepäraselt hakkama.

Loe lisaks: https://www.bmfsfj.de/blob/93874/7d4e27d960b7f7d5c52340efc139b662/frauen-in-fuehrungspositionen-deutsch-data.pdf  ja http://www.existenzgruenderinnen.de/DE/bga-Service/weitere-Schwerpunkte/Roadshow-Handwerk/Handwerk_node.html

 

Soome

Soomes on umbes 83 000 ettevõtjast naist, mis on umbes 30%. Soome on võtnud lägiaja eesmärgiks kasvatada see 40%-le. Naiste ettevõtted on ka väiksemad ja enamasti kaubandus- ja teenindussektoris (93%). Siiski on nende ettevõtete tulu ja tootmine keskmisest kõrgemad. Naissoost  ettevõtjad on tavaliselt kõrgemalt haritud kui mehed (10% on kõrgharidus) ja 80% neist on füüsilisest isikust ettevõtjad (meestest vaid 60%).[6]

Ettevõtlustegevuse edasiviimiseks naiste seas, tutvustas 1987. aastal Soome Kaubandus- ja Ettevõtluseministeerium naistele mõeldud koolitusprogrammi “Ladies Business School” (korraldab Fintra), mis on edukalt toimunud juba peaaegu, et 30 aastat. Programmi eesmärgiks on koolitada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete naisoost juhte ja võtmeisikutele ettevõtlusega seotud teemadel.

Loe lisaks: http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/10386/attachments/1/translations/en/renditions/native

 

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arendamiseks pakutakse 1997. aastast Soomes naistele ettevõtete asutamisel ja arendamisel väikelaene (sh ettevõtetele, kelle juhtkonnas on üle 50% naisi). Väikelaene jagab riigi ettevõte Finnvera Plc. Laenude suurudsed jäävad vahemikku 3000-35 000 eurot.

Loe lisaks: www.finnavera.fi

 

Samuti on Soomes aru saadud, et tihti vajavad naised teistsugust nõustamist või teenuseid kui mehed. Selleks, et ka naiste ettevõtted areneksid ja kasvaksid ning kõik vajalikud tugistruktuurid oleksid tagatud, pakutakse ettevõtluse, transpordi ja keskonna keskustes (soome keeles Elinkeino-, liikenne- ja ympäristökeskus, ELY-keskused) naistele eraldi nõustamist. Naistega tegelevad nõustajad on välja õpetatud just nende vajadustega arvestama.

Loe lisaks: www.ely-keskus.fi

Sarnaselt ELY-keskustele pakuvad naistele nõustamist ja tuge väikeettevõtete arendamisel Naiste maaelu arengu nõuandeorganisatsioon (soome keeles Maa- ja kotitalousnaiset). Nõustamist pakutakse kõigis kuueteiskümnes maakonnas koostöös riiklike maaelu nõustamiskeskustega.

Loe lisaks: https://www.maajakotitalousnaiset.fi/

 

[1] Cobbaut N., L’entrepreneuriat féminin en Wallonie, les cahiers de l’ASE n°4, 2010.

[2] Mósesdóttir, L. (2014): Female Entrepreneurship in Iceland. In: Exchange of Good Practices and Gender Equality. Encouraging Female Entrepreneurship United Kingdom, 11-12 September 2014. URL: http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/files/exchange_of_good_practice_uk/is_comments_paper_uk2014_en.pdf, (29.12.2019).

[3] Nair, C. (2015): The Other Entrepreneurs: Not Just A Boys’ Club. URL: http://www.huffingtonpost.com/2015/04/24/the-other-entrepreneurs-poland-photos_n_6934286.html, (02.01.2017).

[4] The European Network of Female Entrepreneurship Ambassadors (WENS) (2017). URL: http://narr.gov.rs/index.php/narr_en/Projects/Completed-projects/The-European-Network-of-Female-Entrepreneurship-Ambassadors-WENS, (02.01.2017).

[5] European Commission (2013): European Network to Promote Women’s Entrepreneurship (WES). Activity Report 2012. URL: http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/10385/attachments/1/translations/en/renditions/native, (28.12.2016).

[6] Laine-Kangas, T. (2010): The Promotion of Women Entrepreneurship in Finland. Presentation. URL: https://www.closethegap.org.uk/content/resources/Women-Entrepreneurship-in-Finland.pdf, (29.12.2016).

 

 

     

Jaga ja salvesta:

  • Facebook
  • Twitter
  • LinkedIn
  • Email
  • Print
  • Add to favorites