Prioriteetne suund 4: Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus

Euroopa Liidu, sh ka Eesti säästva arengu riiklikud strateegiad lähtuvad põhimõttest, et ühiskond saab areneda jätkusuutlikult ainult siis, kui majanduslik, looduslik ja sotsiaalne keskkond on tasakaalus. Ühiskonna kestlikkus sõltub riigi võimest luua oma inimeste arenguks ja tegutsemiseks parimad võimalused – kõik sihtgrupid, olenemata nende soost, vanusest, rahvuse või rassi, puude, seksuaalse sättumuse või veendumusest peavad olema ühiskonnaellu kaasatud ja nende potentsiaal peab olema rakendatud, ilma igasuguste stereotüüpsete hoiakute või takistusteta. Iga ühiskonnaliikme oskuseid, kompetentsust ja talenti tuleb väärtustada.

Meede 4.1. Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes
Soolise võrdõiguslikkuse ja sooaspektide arvestamisel teadusvaldkonnas on kolm põhieesmärki:
– saavutada sooline tasakaal uurimisrühmades;
– saavutada sooline tasakaal teadus- ja uurimistegevusega seotud otsustuskogudes;
– integreerida sooaspekti arvestamine ja sooline analüüs teadus- ja innovatsioonitegevuste sisus.

Horisont 2020 programmide raames on ette nähtud struktuurimuutuste toetamine teadusasutustes, võttes süsteemsemalt arvesse programmide erinevates etappides soolise võrdõiguslikkuse mõõdet. Programmis on rõhutatud vajadust edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust teadustöös ja innovatsioonis, käsitledes konkreetselt soolise ebavõrdsuse põhjuseid, kasutades täielikult ära nii nais- kui meessoost teadlaste potentsiaali ning arvestada soolisi aspekte teadustöö ja innovatsiooni sisus.
 

1) Ülalnimetatud põhimõtet arvestatakse Eesti teadus- ja arendustegevuses.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses on öeldud:
„Programmi „Horisont 2020“ tegevus peaks edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust teadustöös ja innovatsioonis, käsitledes konkreetselt soolise ebavõrdsuse põhjuseid, kasutades täielikult ära nii nais- kui ka meessoost teadlaste potentsiaali ning arvestama soolisi aspekte teadustöö ja innovatsiooni sisus, pöörates samuti tähelepanu soolise tasakaalu tagamisele asjaomases teadustöö ja innovatsioonivaldkonnas, hindamiskomisjonides ning muudes asjakohastes nõuandvates või ekspertkogudes, et parandada teadusuuringute kvaliteeti ja ergutada innovatsiooni. Samuti tuleb püüelda Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3 ning EL-i toimimise lepingu artiklis 8 sätestatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise poole.“

2) Eesti Teadusagentuur on allkirjastanud Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi, mis kutsub üles rakendama võrdse kohtlemise printsiipi, sh naistele ja meestele võrdsete võimaluste loomist. Hartas rõhutatakse püüdlemist soolise tasakaalu poole töötajaskonna kõigil tasanditel, sealhulgas juhendamis- ja juhtimistasandil. See on saavutatav võrdseid võimalusi pakkuva värbamis- ja edutamispoliitikaga ja valiku- ja hindamiskomisjonides valitseva soolise tasakaaluga.

3) Rahvusvahelise kompetentsi sissetoomisel Eestisse arvestatakse vajadusega tõsta teadusasutuste kompetentsi sooliste aspektidega arvestamiseks teadustöö ja innovatsiooni sisus ning vastavate metoodikate ja lähenemisviiside omandamiseks.

4) Meetme hindamisel analüüsitakse rahastatud teemade juhtide vanuselist ning soolist jaotust.

5) Kõrgkoolide ja teadusasutuste organisatsioonikultuuris pööratakse tähelepanu kaitstud tunnuse (sugu, vanus, rass, rahvus või etniline päritolu, nahavärv, usulised, poliitilised või muud veendumused, seksuaalne orientatsioon) diskrimineerimise vältimisele ja rakendatakse vastavaid sihipäraseid meetmeid.

6) Eesti noorteadlaste ja magistrantide õppe- või teadustööga seotud lühiajaliste õpirännete toetamisel välisriikidesse arvestatakse toetuste jagamisel soolist tasakaalu.

 

Meede 4.1.4. Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks

Positiivseid mõjusid reaalmajandusele avaldab ka sotsiaalne innovatsioon ettevõtetes ja organisatsioonides, sh personalijuhtimises, mis peab silmas naiste karjääri toetamise vajadust.

1) Kuna innovatsioon sõltub inimtegevusest, kuuluvad sotsiaalteadused ja sotsiaalne dimensioon oluliste teguritena tippteaduse juurde.

2) Sooliste aspektide arvestamine ja naisteadlaste karjääri soodustamine aitab luua noortele perspektiivitunnet ja avardab valikuvõimalusi.

3) Noorte soostereotüüpsete hoiakute muutmiseks esitatakse ebatraditsioonilisi rollimudeleid reaalses töökeskkonnas ja/või sooliselt ebatraditsioonilistel aladel.

4) Kuna kõige olulisemateks teguriteks, mis vähendavad tütarlaste soovi asuda õppima LTT erialasid, on eelarvamused ja soolised stereotüübid , pööratakse teadusteemade tutvustamisel meedias tähelepanu tütarlastes senisest suuremat huvi tekitamisele LTT ja IKT erialade vastu.

5) Ülalnimetatud põhimõtet tuleb järgida kõikides avatud taotlusvoorudes teaduse populariseerimise edendamiseks.

 

Meede 4.2. TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks

EL Nõukogus on otsustatud , et Euroopa teadusruumi arengu üheks prioriteediks on soolise võrdsuse edendamine . See puudutab nii teaduses osalemist kui ka uuringute suunatust sooliste aspektidega arvestamisele. Eesti on olnud seisukohal, et sooline tasakaalustatus teadus- ja arendussektoris vähendab talentide lahkumist, lisab teaduslike uuringute mitmekesisust ning laiendab tipptaset. Ühe konkreetse põhimõttena on nimetatud teadusprojekte hindavate kogude soolise tasakaalustatuse aspekti.

Teema „võrdsed võimalused“ arvestamiseks:

1) Nõustamiseks, projektitaotluste ja meetme tegevuste hindamiseks ning arendamiseks moodustatavatesse juhtkomisjonidesse, jt kollegiaalsetesse kogudesse liikmete nimetamisel/valimisel arvestatakse sooliselt tasakaalustatud osaluse põhimõtet ja otsuste vastuvõtmisele eelnevalt kaasatakse ja konsulteeritakse vähemusgruppide huvikaitse ja esindusorganisatsioonidega.

2) Meetme mõju hindamisel arvestatakse, kas ja milline on mõju naiste omanduses olevate ettevõtete innovatsioonivõimekuse tõstmisele, naisteadlaste osalusele rakendusuuringute projektides ja hinnatakse, millise osakaalu rahastatud projektidest moodustavad need uuringud ja tootearendused, milles on arvestatud sooliste aspektidega.

3) Vahe- ja lõpparuannetes kogutakse andmeid ja informatsiooni rahastatud projektide panuse kohta erinevate sotsiaalsete gruppide võrdsete võimaluste edendamisse.

4) Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks julgustatakse teadusnõunikeks kandideerima naisteadlasi, kes on olnud lapsehoolduspuhkusel ja aktiivsest teadustööst kõrval.

5) Poliitikaseiretes arvestatakse soo kategooria olulisust, selle ilmnemist soosüsteemis ja –ideoloogias ning mõju naiste ja meeste rollidele, ressurssidele ning võimu omamisele – sotsiaalsele staatusele.

6) Valdkondlikud uuringud toetavad poliitikate ja strateegiate planeerimisel SoVS-is kehtestatud normi täitmist, mille kohaselt tuleb lähtuda naiste ja meeste erinevatest vajadustest ning osata hinnata, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.

 

Meede 4.2.2. Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades

1) Õppetoetuste ja stipendiumide mõju hindamisel võetakse arvesse erialade soolist jagunemist, st hinnata tuleks omavahel neid stipendiumitega ja stipendiumiteta erialasid, kus on noormeeste ülekaal ja erialasid, kus on tütarlaste ülekaal.
Sooaspekti arvestamata ei pruugi võrdlustulemused anda tõest teavet selle kohta, kas stipendiumid pidurdavad õpingute katkestamist, sest nominaalajaga lõpetavad tõenäolisemalt nais- kui meessoost õppurid kõigis valdkondades.

2)Stipendiumi saavate üliõpilaste arvu analüüsimine sugude ja rahvuse lõikes võimaldab analüüsida, kas meetmel on positiivseid tulemusi.

3) Nais- ja meessoost üliõpilaste võrdse kohtlemise seisukohalt on oluline tõsta õpetajakoolituse üliõpilaste stipendiumi suurus samaväärseks nn kasvuvaldkondade erialade stipendiumidega.

Õpetajahariduse kvaliteedist sõltub selle inimvara kvaliteet, kes peab tulevikus toime tulema üha uute ja kiiremini muutuvate kasvuvaldkondadega. Stipendiumide ühtlustamine võiks kaasa aidata haridus- ja tööturu segregatsiooni vähendamisele ning õpetajakutse atraktiivsuse tõusule, mis toetaks meeste õppimist õpetajateks. Praegune olukord on kaudselt tütarlapsi diskrimineeriv ja saadab noortele sõnumi selle kohta, kas riigile on tähtsam tehnika või inimesed.

5) Kaaluda erialastipendiumide määramise põhimõtete täiendamist viisil, mis vähendaks soolist lõhet IKT erialadele sisseastujate arvus. Erialastipendiumidega toetamisel nn kasvuvaldkondade teadlaste ning inseneride järel- ja juurdekasvu arvu suurendamisel on oluline suunata vastav teavitustegevus koos IKT valdkonna töötamisvõimalustega spetsiifiliselt tütarlastele.

 

Meede 4.3. Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus

1) Võimalike koolitatavate valikul peetakse muuhulgas silmas soolise tasakaalu saavutamist. Kuigi täiendkoolitusele valitavate spetsialistide kvalifikatsioonid on pigem sellised, mille on valdavalt omandanud mehed, on oluline, et naised saaksid samavõrd kasu uue kvalifikatsiooni ja kutse omandamisest kui mehed.

2) Juhtrühma koostamisel peetakse silmas selle soolist tasakaalu.

 

Meede 4.4. Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks

1) Soolise võrdõiguslikkuse aspektist tuleb teada, et neid majandussektoreid ja valdkondi, milles töötavad naised, peetakse tihti vähem lisandväärtust andvateks, vähem innovatiivseteks ja majandusarengu seisukohalt vähem tähtsateks. Seetõttu jälgitakse, et ka nendes valdkondades oleks võimalus saada ettevõtluse arendamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks toetust samuti kui näiteks IT või tehnoloogia valdkonnas.

2) Naiste loodud ettevõtted on sageli orienteeritud rohkem teenindusele kui tööstusele.
Innovatsiooni- ja arendusosakute eraldamisel uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamisel jälgitakse, et need jaguneksid kõigi majandusvaldkondade vahel ning et innovatsiooniteenuste pakkujate hulka kuuluksid ka selliste valdkondade asjatundjad, mida peetakse naiste domineeritud elualadeks.

3) Toetuse andmise kohta teavet edastatakse muuhulgas naisorganisatsioonide ja –võrgustike kaudu, nt Eesti Naisleiutajate Ühingu (QUIN Estonia) kaudu.

4) Innovatsiooni ja arendamist vajab ka puudega isikute toetamine, seetõttu on oluline, et innovatiivselt lähenetaks tööruumide ja –kohtade erivajadusega inimestele kohandamisele, konsulteerides eelnevalt huvikaitseorganisatsioonidega.

 

EL_struktuuri-_ja_investeerimisfondid_horisontaalne
 

 

 

     

Jaga ja salvesta:

  • Facebook
  • Twitter
  • LinkedIn
  • Email
  • Print
  • Add to favorites