Prioriteetne suund 2: Sotsiaalse kaasatuse suurendamine

Eesti sotsiaalvaldkonda ja tööturgu iseloomustab vähenev ja vananev rahvastik ning vähenev tööjõud; uute sotsiaalsete riskide teke (nt pikaajalise hoolduse vajadus); sissetulekute ebavõrdsus ning vaesus; ebaühtlane hoolekandeteenuste kvaliteet: teenused ei jõua alati abivajajateni ning ei ole kõikjal kättesaadavad; struktuurne sugudevaheline ebavõrdsus ühiskonnas; madal sallivus ning üldine negatiivne hoiak vähemusgruppidesse.

Tulenevalt arenguvajaduste analüüsist ning Eestile tehtud riigipõhistest soovitustest, toob Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (2014-2020) välja järgnevad prioriteedid antud valdkonnas: „aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet“ ning „juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele“.

Järgnevalt on välja toodud meetmete kaupa võrdsete võimaluste edendamise ja sotsiaalse kaasatuse  suurendamise võimalused.

Meede 2.1. Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks

1) Uuringus, mis viiakse läbi puudega laste spetsiifiliste vajaduste ja asjakohaste tugiteenuste osas, kasutatakse ühe analüüsikategooriana sugu/soolisust, et välja selgitada võimalikud soolised erinevused nii vajadustes kui ka suhtumistes puudega tüdrukutesse ja poistesse.

2) Lapsehoiusüsteemi arendamise eel- ja järelanalüüsides kogutakse soopõhiseid andmeid lapsevanemate vajaduste, olemasoleva hoolduskorralduse, mõlema vanema funktsioonide ja senise töökorralduse kohta.

3) Töötaja- ja peresõbralike tööandjate tunnustusmudeli rakendamiseks väljatöötatavates ettevõtete töökeskkonna hindamiskriteeriumides ja –metoodikates käsitletakse eraldi nii naistele kui ka meestele suunatud meetmeid ning kogutakse statistilisi andmeid sugude lõikes, mis võimaldavad hinnata, kas naistele ja meestele pakutakse võrdselt võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks.

4) Hanke kaudu otsitav partner, kes koolitab konsultante ettevõtetes auditite tegemiseks ning kes koordineerib kogu auditeerimisprotsessi, peab omama teadmisi organisatsioonide soostruktuurist, seda kujundavatest mehhanismidest ning naiste ja meeste võrdse kohtlemise normidest.

 

Meede 2.2. Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused

1) Erivajadustega inimestele hoolekandeteenuste arendamisel ja osutamisel arvestatakse soolisi aspekte, et teenused vastaksid võrdselt nii meeste kui naiste vajadustele, kes oma eelnevate erinevate kogemuste ja oskuste tõttu võivad iseseisvaks toimetulekuks vajada erinevaid teenuseid.

3) Sotsiaalvaldkonna spetsialistide, konsultantide ja audiitorite ning perepõhist asendushooldust pakkuvate isikute täiendkoolituste kursustesse on integreeritud sooküsimuste käsitlemine ja naiste ning meeste võrdse kohtlemise normide järgimiseks vajalikud teadmised ja oskused.

4) Vanglast vabanenud naiste ja meeste tööturule saamise toetamisel arvestatakse soolisusest tuleneva erineva olukorra, võimaluste ja vajadustega, mis tuleb eelnevalt välja selgitada. Kuigi suurema osa moodustavad vabanenutest mehed, tuleks arvestada, et vanglast vabanenud naiste puhul on stigmatiseerimise oht suurem ning ühiskonnapoolsed hoiakud sageli diskrimineerivamad rohkem kui meeste puhul.

5) Telehooldussüsteemi operaatorite töökohtadele töötajate värbamisel on püstitatud soolise tasakaalustatuse nõue. Kuigi nendel töökohtadel töötavad enamasti naised, on oluline, et demograafilistest muutustest tingitud suureneva hoolduskoormuse tõttu ühiskonnas muudetaks meeste rollimudeleid ja suunataks neid tööle vastavatesse ametitesse.

 

Meede 2.3. Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse ennetuse, varajase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine

1) Tõenduspõhise metoodilise juhendmaterjali väljatöötamisel noorte alkoholi tarvitamise käsitlemiseks ja tütarlastele ning poistele sobival viisil nõustamise osutamiseks arvestatakse ühiskonnas kehtiva traditsioonilise sooideoloogiaga, mis mõjutab nii noorte soolist identiteeti kui paneb tüdrukuid ja poisse käituma vastavalt ühiskonnas kehtivatele soorollidele.

2) Kõigile osapooltele korraldatavatel koolitustel arutletakse tütarlaste ja poiste alkoholitarbimise põhjuste ja tagajärgede erinevusi tingivate tegurite üle.

3) Kuigi alkoholisõltuvuses on rohkem mehi kui naisi (11 % meestest ja 2,1 % naistest) ning meeste alkoholitarbimist aktsepteeritakse sotsiaalselt rohkem, analüüsitakse arengutendentse põhjalikult ja sootundlikult. Tendents on, et Eesti poiste ja tüdrukute joomisharjumused on muutumas üha sarnasemaks.

4) Juhul kui ilmneb, et meestega seonduvat peetakse ühiskonnas normiks, on vaja seda arvestada ennetusmeetmete väljatöötamisel, elanikkonna teadlikkuse tõstmisel alkoholi tarvitamise riskidest ja kehtivate sotsiaalsete normide ning sookultuuri mõjust alkoholitarbimisele.

 

Meede 2.4. Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks

1) Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamise ja ehitamise projektide käigus kogutakse andmeid projekti elluviimises osalenud töötajate ja täidetud ametikohtade kohta soo ja vanusgruppide lõikes.
2) Tervishoiuteenuste kavandamisel võetakse tasakaalustatult arvesse nii meeste kui naiste vajadusi.

3) Kogutakse andmeid projekti raames makstud töötasude kohta sugude lõikes ja ametikohtade/astmete kaupa, sh projekti administreeriva personali kulu.

4) Ehitustes järgitakse universaaldisaini põhimõtteid

 

Meede 2.5. Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks

1) Erivajadustega inimeste eluaseme füüsilisel kohandamisel kogutakse soo lõikes andmeid eri liiki kohanduste ning kohanduse saajate ja mittesaajate (rahuldamata taotluste) kohta, mis võimaldab hinnata meetme tegevuse mõju soolisest aspektist ja erinevate erivajaduste rahuldamise seisukohast ja viiakse sisse korrektuure, mis tagaksid võrdsemad võimalused eri soost erivajadustega inimestele.

2) Kogutakse andmeid projekti elluviimises osalenud töötajate kohta soo ja vanuse lõikes.

3) Projekti raames makstud töötasude andmed sugude lõikes ametikohtade/astmete kaupa, sh projekti administreeriva personali kulu võimaldavad hinnata soolise palgalõhe põhjuseid.

 

Meede 2.6. Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähe lõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks

1) Sotsiaalset sidusust suurendavad eri ühiskonnagruppide kontaktid erinevates eluvaldkondades, vastastikku avatud keelelis-kultuuriliste kogukondade kujunemine, efektiivne infovahetus ja -edastus ning ühiskondlikus elus võrdväärne osalemine, mis tagab vajalikud sotsiaalsed kontaktid ja väldib tõrjutuse kujunemist. Kõik need on suuresti mõjutatud ühes või teises kultuurilises kogukonnas kehtivatest soonormidest ja naiste ning meeste erinevast staatusest. Nõustamiskeskustesse asjakohase info kogumine saab kaasa aidata soolise ebavõrdsuse vähenemisele nii vähe lõimunud püsielanike kui ka uussisserändajate hulgas.

2) Uussisserändajate kohanemiskoolituse kõikide moodulite ja keeleõppe sisu ning metoodiliste materjalide hindamisel lähtutakse ühelt poolt Eestis kehtivate naiste ja meeste võrdse kohtlemise normidest ja jälgitakse, et materjalid ei sisaldaks rahvuslikke või kultuurilisi stereotüüpe, mis võivad olla vähemusi diskrimineerivad.

3) Infoplatvormi kasutajate ning kohanemiskoolitustel osalejate arve analüüsitakse sugude lõikes.
Arvestades, et uussisserändajate seas võib olla suuri erinevusi naiste ja meeste käitumisnormide, õiguste ja võimaluste vahel, tuleb võrdsete võimaluste tagamiseks välja selgitada erinevate soogruppide võimalikud barjäärid ja takistused lõimumisel.

 

Meede 2.7. Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu

1) Noortele kutsete ja ametite tutvustamisel peetakse silmas soolise võrdõiguslikkuse üht eesmärki – muuta stereotüüpseid hoiakuid naistele ja meestele „sobivatest“ töödest ning ametitest ja vähendada hariduslikku soolõhet ja soolist segregatsiooni.

2) Tutvustatavates nn laborites on esindatud nii need tegevusvaldkonnad, kus on naissoost või meessoost töötajate ülekaal või kus eri soost töötajate osakaalud on enam-vähem võrdsed.

3) Noorteinfo kättesaadavuse ja kasutamise suurendamiseks arvestatakse noorte senise soolise sotsialiseerimise tulemusena ilmnevaid erinevaid huve, kommunikatsioonikanalite kasutamise harjumusi ning soopõhiseid suhtlusvõrgustikke, mis mõjutavad suhtumist noorsootöö teenustesse, huviringides osalemisesse, seades eesmärgiks, et noorsootööst saaksid kasu võrdselt tütarlapsed ja poisid.

4) Noorteseire uuringutes, programmide jälgimisel ning mõjude hindamisel jälgitakse ja analüüsitakse andmeid erinevate sotsiaalsete gruppide võrdluses: tütarlapsed/poisid, enamus/vähemusrahvused, puudega/puudeta noored.

5) Laste ja noorte enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks turvalise elukeskkonna loomisel täiendatakse maakondliku ja kohaliku tasandi juhtide ja valdkondlike spetsialistide üldteadmisi soopõhise vägivalla olemusest ja tagajärgedest.

6) Lähisuhtes, kohtingul, paarisuhtes ja koolis juhtuva vägivalla analüüsimisel osatakse märgata osapoolte soolisust ning analüüsida nii sookohaseks peetavate käitumiste kui ka võimusuhete aspekte.

7) Teenuste osutamisel arvestatakse õigusrikkumise taustaga noorte naiste ja meeste erineva lähteolukorra, võimaluste ja vajadustega.

8) Tegevuste elluviimisel arvestatakse puudega noorte erivajadusi ning nende juurdepääsu informatsioonile neile vajalikus keeles.

 

EL_struktuuri-_ja_investeerimisfondid_horisontaalne

 

 

 

     

Jaga ja salvesta:

  • Facebook
  • Twitter
  • LinkedIn
  • Email
  • Print
  • Add to favorites