Sooline võrdõiguslikkuse ja Euroopa pingutused – Sandra Kurs

26.08.2016

Sandra Kurs,EL_struktuuri-_ja_investeerimisfondid_horisontaalne

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei praktikant

 

Kõigil inimestel on võõrandamatud inimõigused ja inimväärikus. Seaduse ees on kõik võrdsed.  Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.[1] Meeste ja naiste võrdne kohtlemine on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi alates 1957. aastast, mil Rooma lepinguga kehtestati meeste ja naiste võrdse palga põhimõte. Nii ka Eesti, olles Euroopa Liidu liige ja demokraatlik riik, on võtnud endale kohustuse tagada seaduste ja riikliku poliitikaga naiste ja meeste võrdne kohtlemine ning edendada igakülgselt naiste ja meeste võrdõiguslikkust.

Struktuurifondid – kellele ja milleks?

Elustandardid, aga ka sotsiaalne ja majanduslik areng Euroopa Liidu liikmesriikides on erinevad. Regionaalpoliitika ehk ühtekuuluvuspoliitika eesmärgiks on muuhulgas integreerida vähemarenenud piirkondi, hoida ära sotsiaalseid probleeme ning tugevdada Euroopa Liitu tervikuna. Selle elluviimiseks jagatakse liikmesriikidele struktuuritoetust, mida pakuvad erinevad fondid: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Ühtekuuluvusfond (ÜF). Struktuuritoetused aitavad tasakaalustada ja ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide arengut ning tõsta seeläbi Euroopa Liidu kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet maailmaturul. Raha, mida Euroopa Komisjon investeerib, on märkimisväärne. Eestile eraldati aastatel 2007-2013 3,40 miljardit eurot. Perioodil 2014-2020 saab Eesti kokku 4,4 miljardit eurot.[2] Neist vanima, Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) eesmärgiks on võidelda ka igasuguse diskrimineerimise vastu ja aidata tõrjutud kogukondadel ühiskonda lõimida ning ebasoodsamas olukorras olevatel inimestel tööturule jõuda.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi, on ühe investeerimisprioriteedina märgitud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse toetamine kõikides valdkondades, kaasa arvatud töö saamisel ja karjääri edendamisel, töö- ja eraelu ühitamisel ning võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise edendamisel. Sotsiaalfondi kaudu toetavad liikmesriigid ja komisjon osutatud sihipäraseid meetmeid iga investeerimisprioriteedi raames, et seeläbi suurendada naiste püsivat osalust ja edu tööhõives ja võidelda nii vaesuse feminiseerumisega, vähendada soopõhist segregatsiooni ja võidelda sooliste stereotüüpidega tööturul, hariduses ja koolituses, toetada kõigi töö- ja eraelu ühitamist ning hoolduskohustuste võrdset jagamist meeste ja naiste vahel.[3]

Vastavalt komisjoni 2014. aasta aruandele naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta saavutataks sooline võrdõiguslikkus muutuste praeguse tempo juures alles 70 aasta pärast. Seetõttu on edasimineku kiirendamiseks ja vastuseks kodanike ootustele vaja ametlikku poliitilist pühendumust ja aktiivseid poliitikaalgatusi. Sooline võrdõiguslikkus on ka majanduskasvu, jõukuse ja konkurentsivõime ning seega meie ühiskondade jätkusuutlikkuse ja heaolu eelduseks.[4]

Õiguslik raamistik soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks

2010-2015 aasta naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegias on välja toodud meetmed, mida Euroopa Komisjon oli kohustatud tegema edendamaks soolist võrdõiguslikkust ning aitamaks kaasa meeste ja naiste võrdväärsele majanduslikule iseseisvusele. Nüüdseks on loodud „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastal 2016-2019“ soolise võrdõiguslikkuse kiiremaks ja tegelikuks saavutamiseks, milles määratakse kindlaks viis prioriteetset valdkonda: naiste tööturul osalemise ja võrdväärse majandusliku sõltumatuse suurendamine; sooliste palga-, sissetuleku- ja pensionilõhede vähendamine, võideldes seeläbi naiste vaesusega; naiste ja meeste võrdse osalemise edendamine otsuste vastuvõtmisel; võitlus soopõhise vägivallaga ning ohvrite kaitsmine ja toetamine; ning soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamine kogu maailmas.[5]

Lisaks on Euroopa Liidu liikmesriigid allkirjastanud siduva soolise võrdõiguslikkuse pakti 2011-2020, mille eesmärgiks on kinnitada ja toetada tihedat seost naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010-2015 ning Euroopa 2020. aasta strateegia vahel. Pakt kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid soolise palgaerinevuste kaotamiseks ja soolise segregatsiooni vastu võitlemiseks tööturul, töö- ja pereelu parema tasakaalustamise edendamiseks ning igasuguse naiste vastu suunatud vägivalla kaotamiseks.[6] 2015. aasta oktoobris võeti vastu tööhõivepoliitika suunised, milles kutsutakse üles liikmesriike ajakohastama sotsiaalkaitsesüsteeme ning täiel määral ära kasutama Euroopa Sotsiaalfondi ja muid liidu vahendeid, et edendada tööhõivet, sotsiaalset kaasatust, elukestvat õpet ja haridust ning parandada avalikku haldust.[7] Samuti on ESF raames välja töötatud soolise võrdõiguslikkuse standard, mille eesmärk on tagada sooline võrdõiguslikkus viisil, mis täiustaks konkreetseid algatusi ebavõrdsuse kaotamiseks ning toetada Euroopa Liidu ja liikmesriikide poolt seatud eesmärkide saavutamist.[8]

EL-is on toimunud soolise võrdõiguslikkuse vallas oluline edasiminek, kuid lisaks edusammudele on olnud ka tagasilööke. Pingutustele vaatamata on sooline palgalõhe Eestis Eurostati andmete järgi endiselt EL-i kõrgeim[9], ja sooline segregatsioon nii hariduses kui ka tööturul ei näita samuti vähenemise märke. Tegevusalad, kus naised on enim esindatud on vähemväärtustatud, nagu näiteks haridus, humanitaaria, sotsiaaltöö. Naiste potentsiaali alahinnatakse nii majanduses, sotsiaal- ja keskkonna valdkonnas. Naiste kehvem positsioon tööturul ning madal palk, millest omakorda sõltuvad sissetulekutel põhinevad hüvitised ja tulevane pension, viivad vaesuse feminiseerumiseni, mis on koormaks kogu ühiskonnale.

Euroopa Nõukogu kinnitas, et liidu institutsioonidel, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudil (EIGE), liikmesriikidel, sotsiaalpartneritel, soolist võrdõiguslikkust edendavatel organisatsioonidel ja kodanikuühiskonnal on kõigil oluline roll meeste ja naiste võrdõiguslikkuse poole liikumise kiirendamisel ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016 – 2019 võetud komisjoni strateegilise kohustuse eesmärkide saavutamisel.[10]

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rahastuse kasutamise igas etapis on kohustus edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning vältida diskrimineerimist, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 Artiklist 7. Samuti aitab sooline võrdõiguslikkus kaasa Euroopa 2020 aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamisele. Soolise võrdõiguslikkuse strateegiate rakendamisest annavad tunnistust head praktikad Euroopa Liidu liikmesriikides, mis kannavad endas võrdõiguslikkuse edendamise eesmärki, annavad ideid ja inspireerivad.

Näited headest praktikatest hariduses

Sooline segregatsioon on nähtus, kus mehed ja naised jagunevad ebaühtlaselt erinevatele erialadele. Kuna poiste ja tüdrukute soostereotüüpide vaimus kasvatamine suunab neid tegema kindlaid karjäärivalikuid, naisi valima eelkõige pehmeid erialasid, nagu hariduse-, sotsiaal-, hoolekande-, mehi seevastu valima tootmise, tehnoloogia või IT erialasid, siis on oluline julgustada neid nende soole ebatraditsiooniliste eriala või töövalikute tegemisel, et igaüks saaks valida oma kutsumusele, mitte soostereotüüpile vastava eriala.

Nii näiteks korraldatakse Saksamaal „tüdrukute päevi“ (Girls’ Day) ja „poiste päevi“ (Boys’ Day), mille eesmärgiks on julgustada naisi sisenema traditsiooniliselt meeste poolt domineeritud teaduse ning tehnoloogia valdkondadesse ning mehi naiste poolt domineeritud valdkondadesse. Igal aastal avavad tuhanded kõrgtehnoloogia ettevõtted, uurimis- ja teadusorganisatsioonid oma uksed üle 100 000-le teismelisele tüdrukule, eesmärgiga tekitada neis huvi teadustöö ning tehnilise karjääri vastu. Teismelised poisid saavad võimaluse kogeda ja näha hariduse, hoolduse ja teenindusega seotud ameteid, nagu lasteaias töötamine või pensionäride eest hoolitsemine.[11]

Saksamaal 2011-2012 aastal kestnud projekt „Holly Wood“ suunas tüdrukuid oskustöö ja tehnoloogia valdkondadesse ning tõstis teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse küsimustest nende seas, kes osutasid professionaalset nõustamisteenust tüdrukutele nende karjäärivalikutel. Projekt pakkus töötube ning nõustamist ja väljaõpet, et tõsta karjäärinõustajate soolise võrdõiguslikkuse alast kompetentsi. Tegevused sisaldasid samuti töötube tüdrukutele.[12] 2014-2015 aastal Belgia projekti „STEMster“ eesmärgiks oli samuti naistes huvi äratamine teaduse ja tehnoloogia vastu, kasutades selleks aga keelt. Projekt oli huvitav ning innovaatiline seetõttu, et kasutati naiselikke omadussõnu kolledži brošüürides ning töökuulutustes selle asemel, et harrastada sooneutraalset lähenemist. Idee peitub selles, et naiselike sõnade kasutamine tasakaalustab traditsiooniliselt mehelike omadussõnade kasutamist. Nõuanded sisaldasid muuhulgas töönimede kirjeldamist paarikaupa, nagu näiteks „vajatakse torunaist/torumeest“, selle asemel, et öelda „vajatakse nais-/meestorulukkseppa. Projekti tiim disainis kodulehe, mis pakub praktilist nõustamist, väljaõpet kommunikatsiooni spetsialistidele, et anda välja paremat kirjandust ning üldist kirjastiili juhendit 255 omadussõnaga nende mees-, nais- ja sooneutraalsete vormidega.[13]

Näited headest praktikatest tööhõives

Sooline segregatsioon hariduses on otseselt seotud soolise jaotusega tööturul. Naised ja mehed on koondunud ebaühtlaselt erinevatele ametitele ja tegevusaladele. See on oluline palgalõhe tekkimise põhjusi, kuna tegevusalad, kus naised on ülekaalus, on madalamalt tasustatud. Nii Eestis, kui ka kogu Euroopas on ettevõtjate seas naisi tunduvalt vähem kui mehi. Eesti naiste ettevõtluse määr on 5% võrreldes meeste 12%-ga, mõlemad on aga madalamad EL-i keskmisest (vastavalt 10% ja 19%).[14] Heade praktikatega on aastate jooksul üritatud tõsta naiste enesekindlust, ettevõtlikust ning majanduslikku iseseisvus.

Heaks näiteks on ESF-i aastatel 2008-2015 rahastatud projekt „GUIDE“, mis tagas väljaõppe, nõustamise ning võrgustiku naisettevõtjatele Münchenis, Saksamaal. Seejuures arvestati iga naise spetsiaalseid vajadusi ning isiklikku situatsiooni, nagu nt tööstaaž, terviseprobleemid, perekondlikud kohustused ning isiklikud huvid.[15] 2011-2012 aastal rahastatud Poola projekt „ABC ettevõtlus“ aitas naistel jõuda oma äripotentsiaalini ning realiseerida oma äriplaane. Iga edukas kandidaat sai 3000 eurot oma ettevõtte rajamiseks.[16] Eestis käivitas Tamsalu omavalitsus ESF-i toel 2010-2011 aastal kestnud projekti „Noored ettevõtlikud naised töökohtade loojaks“, kus otsustati asuda võitlema tööpuudusega noorte emade hulgas, mis tõstaks naiste üldist tööhõivet, mis on eriti madal maapiirkondades. Koolituskursused IT-oskustest, raamatupidamisest ja ettevõtlusest, aga ka kohalike ärinaiste poolne mentorlus aitasid luua piirkonnas naistele ettevõtluseks sobivama keskkonna.[17] Mehed toovad haridusse mitmekesisust. Nii algatas Saksamaal Pereasjade ministeerium ESF-i toel programmi „Rohkem mehi lasteaedadesse“. Raha panustatakse muuhulgas ka reklaamile, kutsudes mehi üles saama lasteaiaõpetajaks näiteks reklaamlausega nagu „Muusik, mustkunstnik, lepitaja, filosoof, väravavaht, pagar – ole seda kõike, hakka lasteaiaõpetajaks.“[18]

 

Kokkuvõte

Seadused, strateegiad, paktid annavad selged juhised, ent nende elluviimine on sageli keeruline. Ebavõrdsuse kaotamine nõuab teadmispõhist lähenemist poliitikate ja projektide kujundamisel. Head praktikad on suurendanud liikmesriikide suutlikkust soolise võrdõiguslikkuse strateegiate ja poliitikate rakendamisel. Samuti on need suunanäitajaks ning suurendavad võimalust üksteiselt õppida. Fondide rahastatud projektide ja programmide tõhusad lähenemisviisid on olnud edukad ning toonud sotsiaalseid muutusi. Näiteks osaleb igal aastal ligikaudu 15 miljonit inimest tuhandetes projektides, mida Euroopa Sotsiaalfond EL-is kaasrahastab. 2007-2010 aastasel perioodil leidis 2,4 miljonit ESF-i tööhõivealgatustes osalejat töö kuue kuu jooksul.[19] Ühiskonna kihistumine mistahes tunnuse alusel takistab tasakaalustatud inimarengut ja võrdsust. Võrdõiguslikkus on elementaarne inimõigus, demokraatliku ühiskonna jätkusuutliku arengu eesmärk, üldise hüve ja sotsiaalse õigluse küsimus. See ei ole äärmus, vaid norm, millest juhinduda. Inimressursi otstarbekas kasutamine, sotsiaalne õiglus ja heaolu on aluseks ühiskonna arengule. Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on otseseks eelduseks aruka, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisele.

 

Artikli kirjutamist juhendasid Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusest Iivika Kalden ja Liivi Pehk.

[1] Eesti Vabariigi põhiseadus – RT 1992, 26, 349

[2] Euroopa Liidu struktuuritoetus: Euroopa Liidu regionaalpoliitika. URL: http://www.struktuurifondid.ee/mis-on-struktuuritoetus/ (08.08.2016)

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsembri 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, Euroopa Liidu Teataja. URL: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2013:347:0470:0486:ET:PDF

[4] Euroopa Liidu Nõukogu vastus komisjoni strateegilisele kohustusele soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, 3. märts 2016. URL: http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-6254-2016-INIT/et/pdf
[5] Euroopa Liidu Nõukogu vastus komisjoni strateegilisele kohustusele soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, 3. märts 2016. URL: http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-6254-2016-INIT/et/pdf

[6] Nõukogu järeldused, 7. märts 2011, Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt (2011-2020) (2011/C 155/02),  Euroopa Liidu Teataja. URL: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2011:155:0010:0013:ET:PDF

[7] Nõukogu otsus (EL) 2015/1848, 5. oktoober 2015, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta, Euroopa Liidu Teataja. URL: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015D1848&from=EN

[8] European Standard on Gender Mainstreaming in the ESF: Why a standard on gender mainstreaming. URL: http://standard.gendercop.com/about-the-standard/why-a-standard-on-gender-mainstreaming/

[9] Eurostat 2012, Euroopa Komisjon. URL: http://europa.eu/rapid/press-release_IP-14-190_et.htm

[10] Euroopa Liidu Nõukogu vastus komisjoni strateegilisele kohustusele soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, 3. märts 2016. URL: http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-6254-2016-INIT/et/pdf

[11] European Commission. Gender equality in the European Union (2011): Financial support programmes. URL: http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/files/brochure_equality_en.pdf, (15.08.2016).

[12] Euroopa Sotsiaalfond (2013): Projektid. More women in crafts and technology. URL: http://ec.europa.eu/esf/main.jsp?catId=46&langId=et&projectId=627, (15.08.2016).

[13] Euroopa Sotsiaalfond (2016): Projektid. Attracting more women to science and technology. URL: http://ec.europa.eu/esf/main.jsp?catId=46&langId=et&projectId=2219, (15.08.2016).

[14] Praxis: naisettevõtluse olukord Euroopas 2014-2015. URL: http://www.praxis.ee/tood/naisettevotjatele-suunatud-e-keskkonna-loomise-eeluuring/

[15] Euroopa Sotsiaalfond (2016): Projektid. Helping women return to work. URL: http://ec.europa.eu/esf/main.jsp?catId=46&langId=et&projectId=1001, (15.08.2016).

[16] Euroopa Sotsiaalfond (2013): Projektid. Helping women reach their business potential. URL: http://ec.europa.eu/esf/main.jsp?catId=46&langId=et&projectId=326, (15.08.2016).

[17] Euroopa Sotsiaalfond (2011): Projektid. Noortest emadest noorteks ettevõtjateks. URL: http://ec.europa.eu/esf/main.jsp?catId=46&langId=et&projectId=271, (15.08.2016).

[18] DW: German government campaigns for  more male kindergarten teachers. URL: http://www.dw.com/en/german-government-campaigns-for-more-male-kindergarten-teachers/a-17143449

[19] Euroopa Komisjon: Regionaalpoliitika, Regionaalpoliitika põhisaavutused. URL: http://ec.europa.eu/regional_policy/et/policy/what/key-achievements/#2