Uuring “LGBTQ inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud Eesti ühiskonnas”

29.03.2016

Võrdõigusvolinik ja Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut esitlesid täna värsket uuringut, mis annab ülevaate LGBTQ (lesbid, geid, biseksuaalid, transsoolised ja queer) inimeste kogemustest sellistes valdkondades nagu tervis, haridus, tööelu, kaupade ja teenuste tarbimine ning avalik ruum. Uuringu autorid annavad tulemuste põhjal ka poliitikasoovitusi, nt tuleks töötada välja mehhanismid, et tagada võrdse kohtlemise seaduse järgimine, pöörata tähelepanu organisatsioonide võrdse kohtlemise edendamise kohustusele (eriti hariduse ja töö valdkondades) ning lihtsustada ja kiirendada transsooliste inimeste dokumendivahetust ja nimemuutust.

Uuring täiendab võrdõiguslikkuse mõõtmise mudeli „Kellel on Eestis hea, kellel parem?“ tulemusi, täites osasid olulisi andmelünkasid.

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta rõhutas, et Eestis peaks iga inimene kindlalt tundma ja tunnetama, et tema riik kaitseb teda, kui talle liiga tehakse või kui teda ebavõrdselt koheldakse. “Uuringust peegeldub hirmu, et äkki on osad õigused ikkagi päeva lõpuks valikulised. Kinnitan ja julgustan siinkohal, et Eesti riik on oma inimeste jaoks ja oma inimeste poolel, võrdõigusvolinik veel seda enam. Kui keegi kogeb ebavõrdset kohtlemist, siis julgustan sellest meile teada andma ja otsime koos lahendusi. Tänuväärset tööd on tehtud ka inimeste teadlikkuse kasvatamisel oma juba kehtivatest õigustest ning seda tööd me kindlasti jätkame,” sõnas Pakosta.

„Uuringus osalenud leiavad, et kuigi olukord Eestis on nende jaoks viimase kümne aasta jooksul pigem paranenud, ei tunta end ikka veel avalikus sfääris täiel määral kaasatud ning võrdväärsete kodanikena, kelle arvamusi riik nende elusid puudutavate otsuste tegemisel arvesse võtaks. Mitu olulist analüüsitulemust võtab tabavalt kokku katkend ühest intervjuust: „See ei ole ainult sinu Eesti, see on meie Eesti”. Seda võib tõlgendada kui LGBTQ inimeste sõnumit nii Eesti riigile ning selle institutsioonidele kui ka kaaskodanikele. Kuid ennekõike toimib see meeldetuletusena kõiki elanikkonnarühmi ühendavast, „meie” Eestist. Peame kõik silmas pidama, et me oma igapäevase käitumise või harjumuspärase töökorraldusega kedagi ei riivaks,” selgitasid uuringu autorid Kadri Aavik ja Triin Roosalu.

Uuringuraportit saab lugeda siin.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut viis uuringu läbi võrdõigusvoliniku tellimusel projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames. Projekti rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.