Töövahendusportaalid peavad lõpetama CV-vormides eraeluliste andmete küsimise

02.10.2015

Töövahendusportaalid, kes küsivad infot tööotsijate soo, vanuse, laste olemasolu, perekondlike kohustuste täitmise, rahvuse või emakeele kohta, soosivad tööotsijate diskrimineerimist, leiab võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper oma arvamuses. Seesuguse diskrimineeriva praktika lõpetamiseks tuleb neid isiklikke andmeid kajastavad lahtrid CV-vormidest eemaldada.

„Igal inimesel on õigus vabalt valida oma elukutset ja töökohta nii, et temaga lahutamatult seotud omadused ei saaks töö saamisel takistuseks,“ rõhutas Sepper.

Seepärast tohivadki töövahendusportaalid samamoodi kui tööandjad tunda huvi üksnes tööotsija hariduse, professionaalsete oskuste ja kogemuste kohta.
Ta lisas, et eluloovormides või otsingufunktsioonides ei või luua võimalusi, mille alusel saab tööle soovijaid välja valida nende soo, emakeele, vanuse või lapsevanemaks olemise pinnalt. „Nii võib jõuda selleni, et tööandja välistab enda jaoks näiteks kõik lapsevanemad või teisest rahvusest inimesed. See rikub inimeste põhiõigusi ja läheb vastuollu oluliste väärtustega, mida meie seadused kaitsevad,“ ütles Sepper.

Ta lisas, et erandlikel juhtudel, kus töö olemus nõuab teatud soost töötajat, näiteks kui ooperiproduktsioon otsib just meeshäält vms, on see lubatud, kuid tuleb välja tuua töökuulutuses. Kui töö tegemiseks on vajalik mõne keele oskus, siis tuleb see nõue siduda ühtsete keeleoskustasemetega. „Töövahendusportaalil puudub igasugune vajadus koguda infot tööotsijate soo, laste, vanuse, rahvuse või emakeele kohta,“ sõnas võrdõigusvolinik.

Volinikule teadaolevalt võimaldavad CV Keskus, Ekspress Job ja  CV-Online uue töötaja otsingul kasutada otsingukriteeriumina tööotsija vanust. CV Keskus ja  CV-Online võimaldavad otsingul kasutada tööotsija sugu ning emakeele järgi saab töösoovijaid otsida portaalides CV-Online ja Ekspress Job. Viimane neist on nõustunud emakeele kui otsingukriteeriumi oma veebilehelt eemaldama.

„Lähtudes eelarvamustest kas inimese soo, vanuse või rahvuse kohta, piiravad töövahendusportaalid ja tööandjad ise heade kandidaatide hulka ning teevad endale sellega karuteene,“ märkis Sepper.

Võrdõigusvolinik andis arvamuse seoses mitme inimese pöördumisega. Voliniku poole pöördunud tööotsijad on tundnud muret, et internetipõhistes elulookirjeldustes olevat infomatsiooni saab nii tööandja kui ka värbamisteenust pakkuv töövahendusportaal kasutada selleks, et välistada tööle soovijat valiku tegemisel tema eraellu või isikusse puutuva informatsiooni põhjal.

Selle aasta veebruaris saatis volinik järelepärimise üheksale töövahendusportaalile, et saada neilt seesuguse praktika kohta seletusi. Voliniku kirjalikule teabe nõudmisele vastas seitse töövahendusportaali.

Loe voliniku arvamust täismahus.