Nõudmised kaitseväelastele ei tohi teenistusest tõrjuda inimesi nende soo või seksuaalse identiteedi tõttu

07.05.2015

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi kommentaar Maalehele

Kollektiiv või organisatsioon, kus valitsevad väärtused ja hoiakud, mille järgi on õige kollektiivi liige just meessoost, teatud idealiseeritud mehelike omadustega, läheb vastuollu võrdõiguslikkuse põhimõttega. Seda põhjusel, et kõik teised, kes sellele normile ei vasta, välistatakse juba eos või tõrjutakse tagaplaanile. Samuti ei saa selline töökeskkond pakkuda võrdselt meeldivat ja töö tegemiseks soodsat keskkonda neile, kes n-ö kirjutamata ettekirjutusele ei vasta, olgu selleks traditsioonilisest mehelikkuse normist erinevad mehed, naised või geid ja lesbid.

Kuna kaitsevägi on üks suurim avalik-õiguslik tööandja Eestis, ei tohi selle organisatsioonisisene kultuur või norm muutuda teatud inimesi tõrjuvaks või ebasoodsamalt kohtlevaks. Kindlasti ei tohi nõuda naistelt suuremat enesetõestust hea töötajana pelgalt seetõttu, et kollektiivis valitsevad kõigi naiste võimete ja oskuste suhtes eelarvamused. Iga inimene on individuaalne ning kui ta on täitnud kaitseväe poolt seatud tingimused ja kvalifikatsiooninõuded värbamiseks, edutamiseks või missioonile pääsemiseks, ei ole õige kohelda teda teisejärgulise töötaja või tegevväelasena. Samuti ei tohi seatud nõudmised või valikukriteeriumid sootuks välistada teenistusest inimesi nende soo, seksuaalse identiteedi, rahvuse või muu seadusega kaitstud tunnuse tõttu.

Kaitsevägi peaks organisatsioonina kindlasti ka ise kriitiliselt ja pidevalt analüüsima, mis on need oskused, teadmised ja võimed, mida selle erinevatel teenistuskohtadel ja üksustes hinnatakse ja vajatakse. Hindamine tuleb teha nii, et stereotüüpne ja ehk ka aegunud ettekujutus kaitseväelasest ei mõjutaks hinnangut. Väga lihtsakoeline oleks tänapäevast tehnikat kasutava kaitseväe kohta väita, et selleks on vaja üksnes musklijõudu. Küllap on ka teadmised, taktikalised ja strateegilised tegutsemis- ja juhtimisoskused, motivatsioon, lojaalsus ja paljud muud omadused kaitseväes teenides hinnatud ja vajalikud. Kõik nõudmised, mis on seotud füüsilise vormiga, peavad olemagi sõnastatud füüsilisse vormi või võimekust puutuvalt, mitte kõnelema ideaalse kandidaadi soolisest kuuluvusest. Vahel unustatakse, et nn ohtlikud tegevused on ohtlikud ka meestele. Ehk siis tervisele või elule kahjulik töö ohustab ka mehi, keda tuleb hoida ja kaitsta nii riigil kui ka tööandjal sama palju kui naisi.

Loe Maalehe artiklit “Kaitseväes ei ole mehed ja naised võrdsed” (Ivar Soopan)