Soopõhiste andmete kogumine aitab tööandjal edendada naiste ja meeste võrdsust

02.04.2015

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper juhib tähelepanu, et kohustus koguda soopõhiseid statistilisi andmeid on tööandjatel juba 2004. aastast, mil hakkas kehtima soolise võrdõiguslikkuse seadus. Selle nõude eesmärk anda tööandjatele tööriist, mille abil jälgida ja vajadusel parandada naiste ja meeste võrdsuse olukorda organisatsioonis.

„Suur osa naiste ja meeste vahelisest ebavõrdsusest valitseb tööturul. Et tööandjal oleks ülevaade, mis toimub tema organisatsioonis, on sisse seatud kohustus koguda ja esitada andmeid ka sugude lõikes. Seni ei ole seda lihtsalt tehtud,“ selgitas Sepper.

Ta lisas, et andmete analüüs näitab tööandjale, kas ka tema personalipraktikad toodavad soolisi lõhesid palkades, karjääriedenemises või koolitustele pääsemises. Samuti kas laste saamine mõjutab töötajate edenemist karjääris ja tema töötingimusi.

Võrdõigusvolinik märkis, et ta kuuleb tihti tööandjatelt, et nende asutuses ei ole probleeme sugude ebavõrdsusega. „Kui küsida lähemalt, siis selgub, et andmeid või analüüse, mille pinnalt tööandja seda väita saaks, tegelikult ei ole,“ sõnas Sepper.

Võrdõigusvolinik ütles, et andmete olemasolu on tähtis ka juhul, kui tööandja vastu on esitatud diskrimineerimiskaebus. „Kui tööandja väidab, et erinev kohtlemine ei ole põhjustatud soolisest eelarvamusest, peavad tal olema oma väite kinnituseks ka tõendid,“ selgitas Sepper.

Voliniku sõnul täidab Sotsiaalministeerium määruse kehtestamisega olulise lünga soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamises ja annab tööandjatele abivahendi, mis aitab täita soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustust. „Tööandjad koguvad oma personali kohta nii ehk nii andmeid. Soolise võrdõiguslikkuse seadusega ette nähtud kohustus täpsustab, et andmed peaksid olema esitatavad ka sugude lõikes,“ märkis Sepper.