Kas „naiste töökohad“ ikka on ohutumad?

04.03.2014

Liivi Pehk, soolise võrdõiguslikkuse spetsialist

Lae artikkel alla

Nii nagu Euroopa Liidus tervikuna on ka Eesti ees seisvateks uuteks väljakutseteks tööealiste inimeste arvu vähenemine ja üle 50-aastaste osakaalu suurenemine tööjõus. Konkurentsivõimekavas „Eesti 2020“ nähakse ette, et majanduse mahu säilitamiseks vähemalt tänasel tasemel suureneb vajadus töötajate järele iga aastaga. Eesmärgiks on seatud, et aastal 2020 on tööhõivemäär 76%. Selleks, et selle eesmärgini jõuda, on vaja senisest enam tuua tööturule nii naisi, noori kui ka vanemaealisi mitteaktiivseid inimesi.

Mitteaktiivsetest inimestest oli 2012. aastal Eestis 23% (ehk 43000 inimest) tööturult eemal haiguse või vigastuse tõttu2. Euroopa Liidu riikide hulgas on Eesti pikaajalise haiguse või terviseprobleemide esinemissageduse poolest teisel kohal. 2013. aastal esines pikaajalisi haigusi 40,6% meestest ja 47,7% naistest. 2011. aastal töötas 25-49 aastastest naistest, kes põdesid pikaajalist haigust 42,2% ja meestest 32% ning 50-64 aastaste grupis oli töötavaid naisi 29,4% ja mehi 21,9%.

Kuidas tagada töötajate töövõime kõrge eani?

Töö ja heaolu on omavahel tihedalt seotud. 2010. aastal läbi viidud viienda Euroopa Töötingimuste uuringu5 järgi oli inimestel, kes ei töötanud kas puude või pikaajalise haiguse tõttu kõige madalam subjektiivse heaolu tase. Sealjuures oli naiste subjektiivse heaolu tase madalam kui meestel. Ka paljude teiste uurimuste põhjal on leidnud kinnitust, et töökoha säilitamine või tööle naasmine on kasulik nii füüsilise tervise kui psühholoogilise heaolu jaoks ning samuti kahandab see riski langeda vaesusse.

Tööjõu üldise vananemise taustal muutub järjest tähtsamaks küsimus, kuidas tagada töötajate – nii meeste kui naiste – töövõime võimalikult kõrge eani. Ilmarinen ja Tuomi (2004) on defineerinud töövõimet kui inimese ressursside ja töö vastastikuse toime tulemust. Töövõime on seotud töötaja tervise, pädevuse, motivatsiooni, väärtuste, töötingimuste, töökeskkonna ja ka sotsiaalsete suhetega. Töötingimustel on otsene seos inimese tervisega, kuna töökohtadel esinevad spetsiifilised riskid, mis võivad viia tööst põhjustatud haigestumisteni ning krooniliste terviseprobleemideni.

Soome Töötervishoiu Instituudi 2011-2015 aasta strateegias „Heaolu läbi töö“ on väheneva ja vananeva tööjõu tingimustes pakutud lahendusena töötingimuste ja tööprotsesside täiustamist nii, et säiliks inimeste töövõime ja inimesed tahaksid tööelus osaleda. Töö organiseerimisel tuleb senisest enam arvesse võtta mitmekesisust ja inimeste erinevat töövõimet.

Naised Eesti tööhõives

Eesti naiste tööhõivemäär on olnud pikemat aega kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Teisest küljest paistab Eesti silma kui üks kõrgeima tööalase (nii horisontaalse kui vertikaalse) soolise segregatsiooniga riike Euroopa Liidus. 2012. aastal oli Eestis majandussektorite vaheline sooline segregatsioon 25,2% ja ametialade vaheline sooline segregatsioon 30,9%. See tähendab, et mehed ja naised täna töömaailmas väga tihedalt kokku ei puutu, kuna nad õpivad erinevatel erialadel ja ka töötavad erinevates majandusharudes ning sama majandusharu piires erinevatel ametialadel. Statistikaameti andmetel oli 2012. aastal primaarsektoris9 hõivatud 6.7% meestest ja ainult 2,6% naistest. Sekundaarsektoris10 töötas 44.8% meestest ja 17,7% naistest, kusjuures naiste osakaal selles sektoris on pidevalt vähenenud. Seevastu tertsiaarsektoris11 töötas 79,7% kõigist hõivatud naistest ja 48,5% meestest ning naiste osakaal selles sektoris näitab pidevat kasvutendentsi.

Alates 2009. aastast, mil majanduskriisi tagajärjel sattus suurima löögi alla ehitussektor, kus töötavad peamiselt mehed, on naisi olnud tööhõives arvuliselt rohkem kui mehi. Naiste aktiivsuse määr on samuti aasta aastalt kasvanud. Analüüsides 2012. aasta tööjõu struktuuri vanusegruppide ja soo järgi, siis meessoost tööjõu hulgas moodustavad 50-64-aastased mehed 25,4% ja naissoost tööjõu hulgas ulatub see peaaegu kolmandikuni tööjõust, olles 31,1%. Võttes arvesse seda, et teeninduse osatähtsus majanduses üha suureneb ja tööjõud vananeb, tuleb tööandjatel olla valmis selleks, et lähitulevikus on keskmine töötaja pigem eakam ja pigem naine ning tõenäoliselt kimbutab teda ka mõni pikaajaline haigus.

Neid asjaolusid tuleb arvesse võtta nii töö korraldamisel, töökoha riskide hindamisel ja töötajate ohutuse tagamisel ning ennetustegevuses. Soomes sätestati töövõime reformi raames tingimused, mis peavad olema täidetud, et osalise töövõimega inimene saaks osaleda tööturul. Näiteks peab olema tagatud juurdepääs töökohale nii, et osalise töövõimega inimene saaks liikuda samuti nagu teised töötajad; töökoht ja tööriistad peavad olema ergonoomilised ja kohandatud talle sobivaks; ka liikumispuudega inimesele, kes töötab klientidega peab olema tagatud turvalisus võimaliku kliendi ründe korral. Kuid on öeldud ka, et osalise töövõimega töötaja ei tohi häirida teiste töötajate tööd ja kui ta vajab abistajat, siis tuleb see eelnevalt töökollektiiviga kooskõlastada. Tööohutuse ja töötervishoiu poliitikate kujundamisel tuleb aga teadvustada ja rohkem tähelepanu pöörata nendele riskidele ja ohtudele, mis on omased sektoritele ja ametikohtadele, kus on hõivatud peamiselt naised.

Meeste ja naistetöötingimuste ohtlikkust hinnatakse erinevalt

Euroopa Tööohutus- ja Töötervishoiu Agentuur analüüsis 2009. ja 2010. aastal naiste ja meeste töötingimusi ja nende mõju tervisele ja ohutusele tööl. Erinevused meeste ja naiste töötingimustes on peamine põhjus tööga seotud terviseseisundite erinevuses meeste ja naiste vahel. Uuringus tuuakse välja, et naiste töödega seotud ohte ja riske on siiani alahinnatud ja vähem arvesse võetud nii uuringute läbiviimisel kui ka ennetustegevuses. Illustreerimaks seda väidet, võib tuua näiteid ka Eesti kohta. Statistikaameti andmetel moodustasid 2009. aastal sekundaarsektori ettevõtetest 24,7% sellised ettevõtted, kus mitte keegi töötajatest ei olnud kolme aasta jooksul käinud tervisekontrollis, samas kui tertsiaarsektoris, kus töötavad peamiselt naised, moodustasid sellised ettevõtted 40%. 2009. aastal hinnati terviseohtusid 87,5% sekundaarsektori ettevõtetes ja ainult 67,9% tertsiaarsektori ettevõtetes.   On tõsi, et tööõnnetusi ja eriti surmaga lõppevaid õnnetusi on nendel ametikohtadel, kus töötavad naised, vähem ja eriti nooremates vanusegruppides. Noorte (25-44- aastaste) meestega juhtub rohkem tööõnnetusi kui samas vanusegrupis naistega. Vanuse kasvades meeste tööõnnetuste arv kahaneb umbes poole võrra ja jõuab naistega võrreldavale tasemele. Naiste puhul vanuse lisandudes õnnetuste arv ei vähene.   Daniela Tieves uuris 2010. aastal tööga seotud haiguste esinemist naistel Euroopa Liidus17. Analüüsides esitatud nõudeid kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste tuvastamiseks Taani, Saksamaa ja Itaalia näitel leidis Tieves, et Itaalias ja Saksamaal oli naiste poolt esitatud taotlusi tööga seotud haiguste tuvastamiseks ligi kaks korda vähem kui meeste poolt esitatud taotlusi. Taanis oli seevastu naiste esitatud taotluste arv oluliselt suurem kui meeste poolt esitatud taotluste arv, kuid tööga seotud haiguste tuvastamiste määr oli naistel kõikides riikides oluliselt madalam kui meeste puhul. Sellise erinevuse üheks võimalikuks põhjuseks peeti seda, et kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste loetelud on siiani olnud liialt orienteeritud tööstussektorile ja meeste töökohtadele ning paljusid naiste töökohtadel esinevaid ohutegureid on vähem uuritud. Paljude naisi kimbutavate haiguste puhul ei ole uuritud nende seotust tööga, mis ühtlasi on viinud ka väärarvamuseni, et naiste töökohad on ohutumad.

Risk, mida töökohtadel, kus töötavad põhiliselt naised (nt hariduses, toitlustuses jt) on vähem uuritud ja mis moodustab olulise osa meeste kutsehaiguste põhjustest, on müra. Mehi ohustab eeskätt masinate ja mehhanismide tööga kaasnev mehhaaniline müra, mis võib viia kurdistumiseni. Naisi ohustab nende töö iseloomu tõttu rohkem inimeste tekitatud müra (nt lasteaedades, koolides, suurtes selvepoodides). Koolides läbi viidud mürataseme mõõtmised on näidanud, et spordisaalides ja söögivahetunni ajal võib müratase tõusta kuni 90dB (A), lubatud müratase on aga 85 dB (A). Koolides ja lasteaedades esinevast mürast põhjustatud tervisehäired on peavalu, stress, kurnatus ja keskendumishäired, kõrge vererõhk ning suur koormus häälepaeltele (mis tuleneb lastest ülerääkimisest).

Naised puutuvad meestest enam kokku ka keemiliste ainete ja nakkusohtlike materjalidega (näiteks juuksurid, küünetehnikud, koristajad, tervishoiutöötajad, pesumajade töötajad). Naised teevad rohkem selliseid töid, mis nõuavad sama tüüpi liigutuste kordamist ning üleväsimust põhjustavaid sundasendeid. Naiste tehtavatel töödel tuleb sagedamini teisi inimesi tõsta ja liigutada (nt lasteaia, tervishoiu- ja hoolekande asutuste töötajad). Kuigi Euroopa Tööohutus- ja Töötervishoiu Agentuuri läbi viidud uurimuse järgi oli Euroopa Liidus keskmiselt 8,1% inimesi, kes peavad rohkem kui 25% oma tööajast inimesi tõstma, oli naistöötajate hulgas see protsent 11 ning tervishoiutöötajate hulgas isegi 46,5%. Saksamaal tehtud uuringu järgi kannavad ehitustöölised käsitsi vähem raskusi kui tervishoiutöötajad. Samuti esineb naiste tehtavatel töödel meestest sagedamini mitmeid riskitegureid korraga.

Lihasluukonna- ja sidekoe haigused nagu seljavalud, liigesevaevused, käte või jalgade pingesolek kärbivad peaaegu poolte inimeste töövõimet – need on peamised haiguspuhkuse ja töövõimetuse põhjustajatest. Esmakordse püsiva töövõimetuse juhtumistest moodustavad lihasluukonna- ja sidekoe haigused kõigist juhtumitest keskmiselt 24%, kusjuures naistel diagnoositakse seda 1,4 korda sagedamini kui meestel ja eriti sagedane on see diagnoos 45 – 65 aastaste naiste puhul. Lihasluukonna- ja sidekoe haiguste suuremat esinemist naiste puhul põhjendatakse asjaoludega, et naiste töökohtadel esineb korraga mitu erinevat ohufaktorit, naistel lasub siiani suurem koormus laste ja eakate eest hoolitsemisel kodus ning seetõttu jääb neil vähem vaba aega tööst taastumiseks.

Psühhosotsiaalsed ohutegurid

Kuna naised töötavad meestest enim tööandja ruumides, sh ka klientide ruumides (lapsehoidjad, puhastusteenindajad), ning töötavad sageli üksi ning ka õhtusel ajal, siis ohustab neid ka rohkem võimalik vägivald ja ahistamine klientide poolt. Vägivald ja ahistamine töökohal toovad kaasa töövõime languse, enesehinnangu vähenemise, stressi ja depressiooni, mis võivad viia lihasluukonna- ja sidekoe haiguste süvenemiseni. 2012. aastal hindasid tööinspektsiooni läbi viidud sihtkontrolli raames 37 tervishoiuasutuse töötajad psühhosotsiaalseid ohutegureid. Enim kurdeti töökoormuse ja öötöö üle, kuid

ähvardusi ja vägivalda nimetati esinemissageduselt neljandana. Alates 2011. aastast on tööinspektsioon oma sihtkontrollide käigus rohkem tähelepanu pööranud ka sellistele töökohtadele, kus töötavad peamiselt naised, nagu õmblejad, koristajad ja toateenindajad, kassapidajad, müüjad, toitlustustöötajad, hooldekodude töötajad ja kontoritöötajad. Peamiselt keskenduti füsioloogilistele ohuteguritele (raskuste käsitsi tõstmine, sundasendid), kuid analüüsiti ka psühhosotsiaalseid ohutegureid. Kontrollide käigus on ilmnenud, et tööandjad ei teadvusta tihti naiste töökohtadele omaseid kombineeritud füsioloogilisi ja psühhosotsiaalseid ohutegureid, samuti töövägivalla ja ahistamisega (sh seksuaalse ahistamisega) seotud ohtusid ja alahindavad nende mõju tervisele. Kõige rohkem probleeme esines töökoha riskianalüüsidega ja töötajate tervisekontrolli suunamisega. Näiteks ei olnud majutusasutused õigesti hinnanud koristajate ja toateenindajate tööga seotud riske raskuste käsitsi teisaldamisel ega töötaja turvalisust kliendi võimaliku ründe puhul. Samuti esines probleeme töökohtade ergonoomilisusega. Köökide sisekliimat analüüsides selgus, et koolide köökides, kus töötavad enamasti naised, olid tingimused halvemad kui ülejäänud kontrollitud toitlustusasutustes.

Tööga seotud terviseriske saab ennetada

Meeste ja naiste koondumine erinevatele tegevusaladele muudab meeste ja naiste tööde võrdlemise raskemaks. Naiste tööde ja nendega seotud riskide alahindamise ja nendega vähem arvestamise põhjuseks peetakse ühiskonnas kehtivaid soolisi stereotüüpe, mille järgi käsitletakse naiste õpitud oskusi kaasasündinuks ja loomulikuks. Naiste tööd on ühiskonnas vähem nähtavamad ja vähem väärtustatud – nende töökohad on vähem lisandväärtust andvad ja töömahukamad. Naistel lasub siiani ka suurem koormus laste ja eakate eest hoolitsemisel. Hoolimata laialt levinud arvamusest, et naiste tööd on kergemad, diagnoositi Eesti naistel 2012. aastal 97109 korral lihasluukonna- ja sidekoe haigus, mille raviks kulutati 24 896 110 eurot (keskmiselt 256,37 eurot ühe juhtumi kohta). Meestel diagnoositi sama tüüpi haigust 54764 korral ja keskmine ravikulu ühe juhtumi kohta oli 319,24 eurot.

Austria Tööinspektsioonis22 rakendatakse soolõime strateegiat juba üle kümne aasta. Ettevõtete sihtkontrollide käigus vaadatakse, milliseid töid mehed ja naised oma töökohtadel tegelikult teevad ja kuidas see võib mõjutada nende tervist. Ettevõtetes küsitletakse alati nii mees- kui naistöötajaid ja kontrollitakse, kas jagatud nõuanded on sobivad nii mees- kui naistöötajatele. Kõikides ennetustegevustes pannakse olulist rõhku naiste töökohtadel esinevate riskide arvessevõtmisele ja teadvustamisele ning soolises lõikes statistika kogumisele ja analüüsimisele.

Paljusid haigusi, kui need on põhjustatud töötingimustest, saab ära hoida. Varajane tegutsemine, eelistatavalt arsti, patsiendi ja tööandja koostööna aitab säilitada inimeste suurema töövõime ning saavutada tasakaalu puhkuse ja töötamise vahel. Mõne lihasluukonna- ja sidekoe vaevusega inimese puhul saab varase füsioteraapia või ravimite kasutamisega.
vähendada haiguse raskusastet, tagajärgi ja süvenemist – hiline avastamine või ravi võivad muuta taastumise, töölejäämise või rehabilitatsiooni palju keerulisemaks ja kulukamaks.