Vajame naiste ja meeste võrdsuse eest kõnelejate ühisfoorumit

21.11.2013

Võrdõigusvoliniku kantselei korraldab täna, 21. novembril Riigikogu konverentsisaalis ümarlaua teemal „Kuidas saavutada mõju naiste ja meeste võrdsuse eest seismisel?“, mis toob kokku poliitikud, teadlased, vabaühenduste esindajad, ametnikud ja ajakirjanikud.

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul aitaks muutustele kaasa, kui naiste ja meeste võrdsuse eest kõnelejatel oleks ühisfoorum, kus sõnastada eesmärgid ja nõudmised võrdõiguslikkuse valdkonnas. Taasiseseisvas Eesti Vabariigis on naiste ja meeste võrdsuse teemadel kõneldud 1990. aastate algusest saadik. Tegutsevad erinevad naisühendused ja nende võrgustikud, riigisektoris on loodud mehhanismid, mis tegelevad poliitika kujundamise või järelevalvega. „Vähe on aga koostööd ning sugude võrdsuse eest kõnelejate hääl ei kosta sageli kaugele. Ümarlaual püüame leida vastust küsimusele, kuidas tuua kokku erinevad osapooled nii, et parteideüleselt  ja laiema kodanikkonna initsiatiivi toel sõnastada nõudmised, et Eesti võtaks otsustuskindlamalt kursi soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi suunas. Millised koostöövormid Eestis sobivad ning kas me saame õppida teiste riikide kogemustest?“ ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

„Muutused inimeste hoiakutes ja teadlikkuses on olnud viimastel aastatel nähtavad. Samal ajal ei ole märgatavat positiivset arengut naiste ja meeste võrdsuse näitajates,“ sõnas Sepper. Võrdõigusvolinik märkis, et soolise võrdõiguslikkusega tegeletakse tihti projektipõhiselt ja ilma laiema strateegilise raamistuseta. „Palju on tehtud tänu entusiastide tasustamata tööle ja välisabile. Kui tahta saavutada tegelikku arengut naiste ja meeste võrdsete võimaluste ja õiguste valdkonnas, peab nii kodanikuühenduste aktivistide, riigisektori esindajate kui ka teadlaste koostöö muutuma läbimõeldumaks ja süstemaatilisemaks,“ ütles Sepper.

Ümarlaua põhiettekande peab Poola naiskongresside korraldustoimkonna aktiivne liige Lidia Adamska. „Poolas on naised mõistnud, et seni kuni naised on otsustajate seas alaesindatud, ei ole nende huvid kaitstud,“ ütles  Adamska, kommenteerides seda, miks naiskongressid, mis toovad kokku pea 7000 erineva eluala esindaja, on nii edukad.  Ta lisas, et nende laiapõhjaliste foorumite põhieesmärkideks on tõsta naiste poliitilist eneseteadvust, vahetada infot naisi puudutavate probleemide kohta ning luua võimalused võrgustike loomiseks ja lobitööks.

Paneeldiskussioonis osalevad Lidia Adamska, Euroopa Parlamendi saadik Siiri Oviir, Riigikogu liige Indrek Saar, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni juhatuse liige Leena Kivisild ja Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja Krister Paris. Paneeldiskussiooni juhib võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

Ümarlaud “Kuidas saavutada mõju naiste ja meeste võrdsuse eest seismisel?” toimub projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames, mida rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.